Tallinn-Bali, õunad ja turvasüsteemid

Valdek jutustab (takkajärgi kodust):
Nüüd võivad meie reisijutu teemad korrektsest kronoloogilisest jadast veidi sassi minna.
Ja et kõik ausalt ära rääkida, siis selles on süüdi Indoneesia valitsus, kes kas ei soosi IT ettevõtlust või on seda alles äsja tegema hakanud. Igal juhul internetiga on Indoneesias suurtest või turistidest tulvil linnadest väljaspool, pisikeskustes ja maapiirkondades NII SITASTI, et hullem oli veel ainult Birmas, kus seda leidis vaid ühest urkast pealinnast Yangonist ja sealgi olid kinni keeramata unustatud vaid üksikud saidid interneeduse maailmavõrgust.
Ja et me suurtest linnadest eelistasime võimalikult eemale hoida, püüdsime sealt alati esimesel võimalusel lahkuda, Ning et me ei raatsinud kuskil invömidlofnõuveer maksta interneti eest 13-23EEK/min, kui hotmailis avaneb väike, vaid tekstiga kiri 10 min, rääkimata pisikeste piltide üles laadimisest ning mälupulga rikastumisest viirustega, siis läkski reisikirjaga nii nagu läks ja nüüd hakkame kodus tagasi olles vähehaaval muljetamisevõlga kustutama.

TALLINN
Pärast pikki veebipõhiseid diskussioone varahommikusse Riia lennujaama saabumise võimalikkuse üle, leidsime kellegi, kes teadis kedagi, kes viskab meid mõistliku hinna eest Pärnust kella 9 AM-iks Riiga. Lea laadis 28.10 omikul alates kella 4.30-st oma uue nummi Seati meha ja kotte peaaegu täis ning paiku 7 parkisime end Pärnu teatri taha tema sõbranna aeda. Kus juba ootas uus sõiduvahend jõudmaks Ryanairile.
Vahetult enne Riiat toimus sunnitud diskussioon teemal "Milline on parim ajastus õunte söömiseks enne pikka auto- või lennureisi, arvestades seedekulglas õunte poolt käivitatavaid protsesse". Resümee- lähene individuaalselt, arvesta oma ainevahetuse iseärasustega, transavahendi ventilatsiooniga ja lähemate ohvrite suhtega sinusse (sõber, ämm, võõras).
USA sõjaväelenduritele, kes lendavad vähemalt 2-kesi kokpitis, valitavat menüüd vahetult enne lendu ja vajadusel ka lennu ajaks nimelt VÄGA hoolikalt ...!

Ryanairi lennuk A320 oli seestpoolt 200% vastavuses Ryanairi paigutusega skaalal kallis-odav lennufirma.
Istmete seljatoed alla ei käi, istmekatteks kulunud kunstnahk, asjade (ajalehtede) hoidmise võrgud eesistuja seljatoel puudusid, seega said nad kokku hoida ka oksekottide arvelt. Huvitaval kombel kajastub "odavlennufirma" staatus (ka Easyjetil) isegi stjuuardite- sjuardesside välimuses. Kuidagi hallid nad ja ükskõikse olekuga, naised meikimata, seda isegi oma keskpärase (nextdoorgirl) välimuse juures, vormiriietus ka pehmelt öeldes mitte just ilusaim, raudselt valitud stilisti abita.
Aga Londonisse kohale viis Ryanair meid ilusti ja kindlalt, pilooditöö oli maandumisel eeskujulik.
Stansted- Heatrow transfeeri valisime mitte kiireima, et mitte öelda odavaima- aega oli meil nagu muda, National Express buss, 23,5 £ ja 1,5h.

LONDON
Heatrow's sai Singapur Airlinesi ITimasinapargi abil Lea Avango'st Margaret Müller, kuid siiski Lea passiandmetega. Kahjuks ei taibanud asja nii jätta, oleks ju palju põnevam olnud immigratsioonis riigist välja möllimisel- joppab/ ei joppa.

Lea ja Valdek nägid esimest korda ja said näpuga katsuda meie 4-ndat reisikaaslast Anu (Daam, Anju, Onju, Lilleke jne) ja tema niinummiroosat ümmargust õlakotti (ca 6-7L ja alati ... ümmargune), mille kohta ma hiljem paar korda küsisin, mida ja milleks sa seal vead (lõhkemiseni täis, tõmblukk helises kidrakeelena). Aga seal pidid olema kõik ainult ülivajalikud asjad ja vähemaga mingil juhul hakkama ei saa, ka lihtsalt ringi jalutades- small shopingul, toiduotsingul, vat ever. Selge, vastus ammendav.

Lea (Proua) tõmbas enese teadmata tipplennujaamade turvasüsteemidele koti pähe oma igavesti edeva ja keskmises suuruses taskunoaga (täiesti sobilik suure arbuusi lõikamiseks), unustades selle käsipagasisse.
Peab tõsise üllatusega tõdema, et see jõudis viperusteta koos perenaisega üle poole maakera läbi  tehnika viimase sõna topelt turvakontrollide,  X-ray kaamerate, narkokoerte ja -analüsaatorite nii Heatrow kui ka Singapuri lennujaamades turvaliselt Balile Indoneesias! Tubli Lea, hea töö (koostöö piiriametnikega?!)!!!
Meil oli seda nuga edaspidi pidevalt vaja puuviljade lahkamisel.
Lea lubas lahkelt sebida valmis koolituse, millist nuga ja kuidas lennujaamaturvast läbi viia (koolitusele ei regata lennujaamade turvatöötajaid, Al Qaeda liikmeid ja teisi hämaraid tegelasi).

Insener Tederilt (siis veel tavaline Vahur) oleks oodanud, et latti hoitakse ikka sama kõrgel, kui eelmisel aastal Vietnami turneel, kus roppude, aga heade anektootide veski hakkas jahvatama juba Helsingi- Bangkok ülelennul ja jätkas tõrgeteta läbi kogu põhjast lõunasse  1800 km pikkuse Vietnami ja tagasilennulgi. Sel aastal tuli neid paluda.
Samas tuleb teda ette tunnustada, et see reis ei kujunenud siiski täies mahus gurmaanide väljasõiduks maitseelamuste messile. See võib olla minu kiiks, aga igaühele oma, ma ka nuudlitega rahul.
Vahur: "Valdis, sa oled igav!"

SINGAPUR
Siin veetsime edasilendu oodates paar sisukat lennujaamatundi imetledes-ahhetades värvilisi kalu, troopikaaia liblikaid, junglimõõtu lilli ja tasuta internetti.

BALI.
Denpasari lennujaamas 29.10  kell 21.30 maandunult, said väljudes lõpuks kätte pikalt unistatud põhjamaalase jaoks KUUMA õhu laksu (vaid 25C, aga ka öö ju)- no täiega, niuksu mõnust.
KOHAL!
Ja mis meeldiv ning lõbus aastaid tuttav melu aasia lennujaamade (või mis iganes -jaamade) väljapääsul- "Hello Mister, need taxi, bus, hotel, veer aju gõuing, vats ju neim, veer aju fromm!!!" sajast suust korraga.
=o))

Vaata ka pildigaleriid, http://nagi.ee/photos/valdek/sets/243837/