kolmapäev, 4. november 2009

Bali nii ... (täiendatud 15.12)

Nyyd, taiesti ootamatult, tehti spordilaagrile vahe sisse, nimelt 1 h tanasest ohtust saame pyhendada teile. Homme kell 6 Denpasari lennujaamas ja laheb lahti ...

Seniks Balist:

Insener Teder:
Lennureisid labi ja Balil maandutud. Kohe prepaid taxoga Kuta beachile oomajale, assaa, hooaega pole, aga odavad urkad koik rahvast tais. Aga midagi ikka leiab ja rohkem ei kommenteeri. Minu maitsele ei olnud seal peale jaheda merebriisi midagi, vaid surfile suunatud Aasia koos koikide tuntud brandide ja pealekaivate arimeestega (kaubaks sisse arvatud koik toredad pahed ;-)).
Hommikul edasi Bali keskmaale Ubudi, koik laheb ilusamaks k.a. Valdek, ups, Valdek on ju Don. Muideks, kuna on pyhad, on pambusest ja rohust ilmatuma uhkeid latern-kaunistusi yles pandud ja kohe igale poole, hasti toredad- Bali piduehteis. Selline pyha kaib neil iga 6 kuu tagant!
Oomaja tore bungalo-majake.
Ja siis tuleb mangu meie Blondi, Bali  noor arimees, naistemees, motomees, edevmees, ilusmees - meie kohalik giid jargnevateks Bali paevadeks. Rollud on korralikud ja jummala odavad: japs ja automaat ja 50kr/paev.

31.11 alustame Blondi saatel teekonda kaunile Bali sisemaale, suht kohe ka riisipollule riisi istutama ja selle kasvatuse saladustest aimu saama.
Jargneb kylaskaik Blondi vanaisa juurde, 96 aastane vana, kellel kaks naist ja 1...? last. Tegelikult oli see vaga asine parastllouna, kus tegelikult sai pildi III kasti (Balil valdav usk induism) kylainimese tavaelust. Balil nimelt Hinduismi Bali versioon ja ka kastisysteem on kasutusel ja vankumatult aksepteeritud, nagu hiljem selgus - kohe esimeste tervitustega tehakse kindlaks, mis kastist su vestluskaaslane on ja vastavalt sellele ka kaitumisreeglid. Kastis liin kaib meesliini pidi, ehk meestel selles elus ei ole voimalik kasti muuta. Huvitaval kombel on Blondi vanaisa kova napsumees, palmivein, riisivein, ca 13-18*, on kogu aeg kruusis, paevas kulub 5 l ara ja suits lahkub suust vaid "suudlusteks".
Samas on nad meeletult usklikud, templilaadne altar on eraldi krundil igal majapidamisel, palvus ja onnistamine on sagedane, paralleelselt Blondiga saime Vanaisa onnistuse ka meie. Eriti tore, et onnistamise lopufaasis pannakse korvade taha ja pahe lilleoisi. Lilli on neil palju ja nendega ehivad nad end pidevalt; samuti tegime ka meie - peainitsiaatoriks Anu - meie lilleke.
Edasi imetleme terasspolde, mis on ikka kohe vaga ilusad. Korvuti selle iluga hakkab kooruma Blondi libedam pool: igal pool on ta esimesena kohal ja kaupleb hindu yles, annab oma tuttavale müüjale teada, et võib küsida turistihinda- tõmbame neile ämbri pähe.. Kolmandaks paevaks hakkab amber tais saama, kui ikka Blondi kohalik- sobra hind on 3x kallim korval olevast hinnast. Jarelduseks teeme temaga kolmanda paeva ohtaks lopparve, ettekaandega jaada Amedi puhkama. Blondi inglise keel on hea ja me saime vaga palju teada kohalikust elu-olust aga kalliks kippus minema :). Meri on mu armastus ja Amedis tunnen end kui oiges kohas, aga sellest kirjutab juba meie Lilleke, Anu (Daam).
PS! Kogu Bali reisi saadavad meid Doniga ylistavad meeldetuletused meie daamidelt, kui meeletult fantastilised ja seksikad me oleme (kohe mitu korda paevas). (Don'i märkus- Viimane omadus oli minu arvates minu puhul küll selge liialdus. Äkki moosis?)

Don'i Bali (kirjutet kodus):

30.10. Läksime Inseneriga Denpasari lennupiletijahile. Tulemuseks olid piletid Paapuasse alles 4.11 paiku 08pm ja 2500 eeku one way. Parim, mis välja väänasime. Denpasar- Jakarta- Makassar. Jayapura. See öö igav ei tule, 2 vahemaandumist, hommikul vara Paapuas.

31. 10 - Esimene öö, kus sai pikalt magada ja sic! ... Daami sünnipäev. Ma ei mäleta, mis me talle kinkisime, mingi erilise kohvi vist + ...?, kuid üles me ta laulsime küll. Minu tenor ja Lea sopran jätsid Insener Tederi bäkki laulma. Anu arvas isegi unisena, et me oleme fantastilised.

Rollutrip Bali keskmaal on tegemist väärt üritus, kui tead kuhu minna ja mida vaadata. Meil kodutöö tegemata, sellepärast palkasime Ubudist giidipoisi. Ja ausõna, sealsete suurte ja pisikeste teede rägastikus ja sisuliselt olematu teeviidandusega, oleks me ka hea kodutööga heal juhul kulutanud enamuse ajast ekslemisele ja teeküsimisele. Nüüd lihtsalt sõidad ja oled kohal, sõidad ja jälle kohal, .... Asjapulk, kes teab paljudele küsimistele vastuseid ja kui ei tea, oskab neid kohalikus keeles küsida on tihti vajalik. Maksad veidi ja muredest prii, vaba mees.
Külaskäik Blondi vanaisa koju oli ehe süvakontakt tegeliku, selle PÄRIS Baliga. 3 põlvkonda ühe katuse all, igaühel oma asi ajada, töö teha, perekonna isiklik pühakoda, loomad, kogu igapäevane elu silme ees. Muuseas, nii kui kohale jõudsime, läksime ja tõime Blondiga vana palvel talle oma küla kodukeedutehasest 5 liitrise kanistritäie kodust riisipuskarit, "arak'it".
Vanamees võiks olla sitkuse ja viljakuse sümbol- kõva riisiviina ja ahelsuitsumees ning väidetavlt 96 aastasena voodiski tegija vend veel. Ja kõige krooniks ka kohaliku kuulsusega haiguste ravitseja.
Loodus on keskmaal fantastiline, sügavad ja järsuseinalised, valdavalt N - S suunalised orud vahelduvad laiade põldudega. Laiade? ja kitsaste teede ämblikuvõrk on seni terve mõistusega valgele hulluksajav.
Iga viimne sobilik pind mägisel maastikul on ehitaud riisi- ja muu söödava terasspõldudeks.
Mul kulus kogu rollujuhtimisest prii ja mitte prii aeg ära kadreerimisele.
Inimesi ka muidugi jalaga segada, üksinduse ja modellide üle kurtmine oleks patt.
Milline on keskmine balilane?
Väga usklik.
Rõõmsameelne. Pruugib sul vaid veidi naeratada ja ta suunurgad tõusevad siiralt kõrvuni. Kuigi enamasti naeratab ta, vähemalt valgele, esimesena. Ja kui sa vastad, siis pääseb tema sees pulbitsev elurõõm ja külalislahkus nagu paisu tagant valla. Eriti just noortel naistel. Aga siin ma ei ole arvatavasti objektiivne, neid ma nägin millegipärast rohkem.
Töökas ja ettevõtlik. Vähemalt ühte neist kahest omadusest kindlasti. Kui vähegi võimalik, püüab ta süümepiinadeta valget liikuvat rahakotti või ATM'i, kuidas soovite, pumbata. Mis seals ikka. Ka selles vallas toimivad loodusseadused- ühendatud anumate seadus.
Vaatamist väärivaid templeid, kui pole just äsja Borobudurist (Jawa), Angkor Watist (Kambodia), Yangooni Shwedagon Paya'st (Birma) või Bangkokist tulnud, siiski on, aga ei midagi võrreldavat eelpoolnimetatud pompöössusega.
Aga ... pisikestes tagasihoidlikes templeis on peaaegu alati seda intiimset isiklikku suhet teispoolsuse või kõigevägevamaga või lihtsalt imetabast pühadust, mida kolosside juurest minu arust ei leia. Kui seda hindad, käi mõned läbi, selliseid on Balil palju.
Läbikäimine teiseilmaga on üldse aktiivne, iga päev, igas peres, igas kohas, kus inimesed päeval tegutsevad, pannakse kas majavaimu kodu, perekonna isikliku templikese sisse, ette või muudesse meie jaoks kõikmõeldavatesse ja mõeldamatutesse kohtadesse pisikesi banaanilehest karbikesi ja laevukesi tagasihoidliku ohverdusega (riisi, banaanitükike, lille ja rododendroniõied) maja-, kodu-, mootorratta-, auto- töökoha- ja mis iganes vaimu jaoks. Armas ja austustvääriv komme. Sealhulgas kleebitakse endalegi riisiterad õnnistuseks otsaette.
Kodutöö andis teada, et Bali inimesed pidavat kogu aeg religioosseid pidustusi ja festivale pidama. Meie seal olles ka üks selline, iga 6 kuu tagant peetav, parasjagu käis. Külad kõik ehitud.
Üks meeldejäävaim öömaja Bali rollumatkal oli vaatega mäenõlvalt laiale, riisiterrassidega kaunistatud orule, tglt miljonivaade ja maksis ca 150 eeku kahene tuba. Aga vägisi kiskus jälle geitraveliks, 1 hiigelvoodi mulle ja Insener Tedrele kahe peale. Astun ma tuppa, hüüan:" Hani, aim hõum", vastu käratatakse: "Krt, kus sa rsk jälle nii kaua kolasid!"
Järgmisel hommikul, 01.11, sai vanainimene Donil uni vara otsa, läks põldude vahele kollast hommikuvalgust kadreerima ja esimesi päiksekiiri püüdma ning sattus oma selle reisi esimese SUURE elamuse otsa- 3 kuise lapse "ristimisele?" koos täiskoosseisus rahvamuusikaorkestri, 2 preestri, sajakonna rahvariietes külalise ning keeva, kärssava ja aurava väliköögiga, kus eranditult mehed vaaritamas, kõigil poolemeetrise tera ja verelaskmissoonega noad rahvusliku vöö vahel. Külalisi vooris lakkamatu vooluna tänavalt juurde, kingiti raha ja söögikraami. Pidi ikka tähtsate ja rikkate vanemate laps olema.
Kui kõik valmis, hakkasid papid mantraid pobisema, määrisid lapsukese pea vee ja riisiga kokku ja sõid ise kõhu täis. Orkester keeras sellised täistuurid peale, mis väärisid võrdlust Uriah Heep kontserdiga Saku Suurhallis.
Õnnestus ka solkkütust osta, motikas tahtis ää kooleda pisikestel tõusudel. Aga poleks ka reaalne oodata paremat bensukast, kus teeäärsel riiulil 1L plastikpudelid. Tõele au andes, oli see kogu reisi esimene ja viimane kord solki sisse saada sellistest kohtadest.
Mis veel. Käisime ka mingis Monkey Forestis, mitte see, mis Ubudis, vaid kuskil sügavamal sisemaal. Pärdikud elasid peas niikaua, kui andsid miskit närimist. Samas nägime ka tõeliselt suuri nahkhiiri nii vabaduses kui ka vangistatud, Red Fox (vist?).
Ja üks päeva hailaite oli siis, kui Insener astus õhtul koos sööma minnes kitsasse ja mudasesse niisutusvee kraavi sisse. No ei saa miskit parata, sigalõbus oli kõigil. Nagu iga päev selle kambaga,  34 päeva järjest. Eks oma süü oli selles ka reisi punase niidina läbival kohalikul riisi-, palmi- või mis iganes puskaril, nii selgel ja kangel kui ka hägusel ja lahjal, mis vahel oli päris tegija maitsega, vahel lausa ropp.
 
Ahjaa, muuseas peaks ka mainima, kuidas sai täiesti tavalisest Vahurist austatud Insener Teder.
Amedis, kui majutusime Onju elu unistusse, luksuslikku rannabangalosse (mille hinna mina poole võrra alla kauplesin), okupeeris Onju verandavoodi, aga oh häda, sellel polnud sääsevõrku. Vahur võttis ühelt voodilt võrgu ja installeeris selle abivalmilt ja leidlikult verandavoodi kohale. Lõin ka poole peal käed külge, aga see, kes Inseneriks sai, polnud mina ...

Vaata kogu pildigaleriid, http://nagi.ee/photos/valdek/sets/243837/












2 kommentaari:

  1. Kuna juba 3 ndla pärast tallame samu radu, siis jälgin huviga. Loodetavasti saab Teie päevikust infot ka ilmaolude kohta erinevates piirkondades, eriti detsembris. Edu!

    Enok

    VastaKustuta
  2. Nii hea on lugeda teie seiklusi!

    Anu unistus - magada ookeani kaldal hütis... kus sisalikud ronivad hüti katusel, konnakontsert ja päikesetõusu kukelaul...
    siis veel massaaz kuuvalgel,kalalkäik koos emotsioonitute kaladega, must riisipuder, korallidest kaelakee...jne...

    nii hea lugeda...

    Kallistan Sind, kallis tütreke!

    OLGU TEIL KÕIGIL TERVIST!
    OLGU JÄTKUVALT MEELDIVAID SEIKLUSI!
    OLGU ÜKSTEISEST HOOLIVUST!
    OLGU KANNATLIKKUST!
    OLGU RÕÕMAST MEELT!
    OLGU IKKA KAMBAVAIMU
    OLGU ÕNNE
    OLGU ARMASTUST!

    Väga kaunist reisi jätku!

    Anu ema mulgimaalt

    VastaKustuta