tag:blogger.com,1999:blog-19846925032587949722024-02-21T00:58:00.824+02:00Indoneesia, tantsides vihmasKui sinus on päike, siis kallaku ...valdekhttp://www.blogger.com/profile/07718038060308206206noreply@blogger.comBlogger19125tag:blogger.com,1999:blog-1984692503258794972.post-50849274887631431292009-11-28T02:56:00.286+02:002010-05-01T00:18:43.866+03:00Jälle Bali, kokandus ja sukeldumine, Padang Bai<span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial,Helvetica,sans-serif;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: small;">Kogu reisi pildigalerii - </span></span><b><a href="http://nagi.ee/photos/valdek/sets/243837/"><span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial,Helvetica,sans-serif;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: small;">http://nagi.ee/photos/valdek/sets/243837/</span></span></a></b> <br />
<br />
Valdek ikka, Tallinnas.<br />
<br />
Mõtlesin täna hommikul (11.03.2010), et mul on sellest pagana reisikirja kirjutamisest igal viimselgi vabal hetkel, aga neid pole palju, no nii, nii kuradi siiber saanud. Hetkel arvan küll, et see on mu viimane reisikiri. Nagu üks kuradi egiptuse nuhtlus/ vaarao needus kaelas, aga tuleb ära teha, et järgmiste pakiliste muredega tegelema pääseda.<br />
Reisikaaslased olid ka algul kõik kõvad kirjutajad, aga ammu kuhugi kadunud. Abipalved kadusid mutiauku. Põrgut, mulle omale aitab edaspidi ehk ainult piltidest, nendegagi sebimist kõrini. <br />
Seega lasen selle viimase reisietapi kirjeldamisel rihma lõdvaks, ei jaksa/viitsi/ pole fun enam. <br />
<br />
28. november <br />
Denpasaris maandumise ajaks oli reisinõukogu otsustanud, et tõmbame otse lennujaamast taksoga idarannikule, Padang Bai'sse. Tuleb jälle biitsipuhkus, spordilaager on lõppenud. Esimese öö veetsime LP soovitatud odavas, aga suht heas hotellis otse keset turistimäsu rannapromenaadil.<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="http://1.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/S5oA26dBpjI/AAAAAAAAAfs/gHbG0zOhH5Q/s1600-h/602+Bali+Padangbai.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="114" src="http://1.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/S5oA26dBpjI/AAAAAAAAAfs/gHbG0zOhH5Q/s200/602+Bali+Padangbai.JPG" width="200" /></a></div><span class="Apple-style-span" style="font-family: inherit;">Alates teisest ööst aga leidis Lea meile jumalast laheda ja suht odava koha linnakärast ja turistide hordidest eemal, pikal ja laial musta liivaga rannas - </span><span class="Apple-style-span"><span class="Apple-style-span" style="font-family: inherit;">Tabaluga Homestay & Cafe, Mimba Village (Black Beach), Padangbai. E-mail : tabaluga_mimba@yahoo.de</span></span><br />
<div><span class="Apple-style-span"><span class="Apple-style-span" style="font-family: inherit;">Iga motopoiss teab ja viib kohale.</span></span><br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="http://1.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/S5oCgUdDOII/AAAAAAAAAf0/PrAxmvDOuZw/s1600-h/609+Bali+Padangbai.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="200" src="http://1.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/S5oCgUdDOII/AAAAAAAAAf0/PrAxmvDOuZw/s200/609+Bali+Padangbai.JPG" width="133" /></a></div>Siin saime osa jälle sellest tõelisest Indoneesiast, kohalike lõkkeõhtud kitarri ja puskariga rannaluitel, suplused jalgu alt viiva metroomürinat tekitava tagasivooluga alati võimsate, otse kaldaaluste murdlainetega, katkematu kaluripaatide paraad, mida ei väsi vaatamast, otse esireas.<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="http://4.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/S5oCpJ9rpRI/AAAAAAAAAf8/YtuNAoQ5gRk/s1600-h/607+Bali+Padangbai.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="133" src="http://4.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/S5oCpJ9rpRI/AAAAAAAAAf8/YtuNAoQ5gRk/s200/607+Bali+Padangbai.JPG" width="200" /></a></div>Kohalikud kartsid seda tagasivoolu ja laineid nagu vanakurat välku, nii et meie öömaja perepoeg, kes elanud siin üle 20 aasta, polnud oma kodu ukse ees IIALGI ujumas käinud. Ma sügasin ka tükk aega kukalt, omades siiski teatud aukartust, sellise, väga raske uskuda, et põhjendamatu järjekindluse ees. Siis aga valisin rannas koha, kus murdlaine väiksem ja läksin, ettevaatlikult, valmis iga hetk astuma võitlusse mind ookeanile tiriva vooluga.<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="http://4.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/S5oCyZF-8GI/AAAAAAAAAgE/Twuo11b9EdY/s1600-h/610+Bali+Padangbai.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="200" src="http://4.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/S5oCyZF-8GI/AAAAAAAAAgE/Twuo11b9EdY/s200/610+Bali+Padangbai.JPG" width="133" /></a></div>Hähh, tuli lihtsalt ettevaatlikult minna, et sul koos vooluga kaasamineva kruusaga jalgu alt ei tõmbaks ja 10m pärast olid juba lainemurrust läbi ning kõrgete, kuid rahulike lainete vahel. Kaldale tagasisaamisega polnud ka mingeid probleeme. Ujud ja mõtled, et tohohh, nii nii kõva mees olengi või. Tegin otsa lahti, nüüd said ka teised end värskendamas käia. Kuid mitte kohalikud.<br />
<br />
Insener Teder tahtis OWD sukeldumiskursused läbi teha ja traalis läbi siinsed sukeldumiskontorid ning langetas oma valiku kohaliku mehe Blue Lagoon Divers kasuks. Ja kuigi ma olin kindel, et mulle pole seda litsentsi vaja, Kagu-Aasias saab peaaegu igal pool ka ilma selleta sukelduda, lasin end jälle ära moosida. Tänu mulle saime niigi väga heast hinnast veel veits alla, poisil ju üks tegemine, aga topelt papp.<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="http://1.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/S5oDLoJOs8I/AAAAAAAAAgU/QDU9WeG2CCQ/s1600-h/601+Bali+Padangbai.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="133" src="http://1.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/S5oDLoJOs8I/AAAAAAAAAgU/QDU9WeG2CCQ/s200/601+Bali+Padangbai.JPG" width="200" /></a></div>3 päevaga (kus oli nii palju ingliskeelset teooriat, et võttis pea huugama), 5 sukeldumise ja eksamitega vorbiti meist litsentseeritud OWD, ehk algtaseme sukelbossid.<br />
Ei saa mainimata jätta, et sellise hinna eest oleks me tänaval pakutavaid instruktoriga sukeldumistrippe ostes saanud 3 sukeldumist. Nüüd aga 5 sukeldumist ja veel vee all ellujäämiseks väga vajalikud teadmised kauba peale.<br />
Kõige ägedam oli muidugi vee all olla. Igasuguseid juhtuda võivaid jamasid mängisime läbi ujudes, hõljudes ja merepõhjas põlvitades.<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="http://4.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/S5oDTQYmTMI/AAAAAAAAAgc/g-y9SqK-A2g/s1600-h/611+Bali+Padangbai.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="120" src="http://4.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/S5oDTQYmTMI/AAAAAAAAAgc/g-y9SqK-A2g/s200/611+Bali+Padangbai.JPG" width="200" /></a></div>Nii palju elamusi ka ei mäleta varasematest sukeldumistest. Fantastiline kalade liigirohkus, ohutud ja ohtlikud, suured ja väikesed, vahtisime tõtt suurte kalmaaride ja kahaeksajalgadega, kohtusime 2 väiksemat sorti rifihaiga ja käisime ära 18,5 m sügavusel. Aga seal pole algajale enam huvitav, kogu ilu ja elu on umbes 2-8 m vahepeal. <br />
Naised lasid end samal ajal süviti tutvustada indoneesia köögi saladustega. Palju sest kasu oli, pole saanud küll veel proovida.<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="http://4.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/S5oDa7_M5WI/AAAAAAAAAgk/PoxGY2hwwis/s1600-h/700+Singapur+Airbus+380.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="133" src="http://4.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/S5oDa7_M5WI/AAAAAAAAAgk/PoxGY2hwwis/s200/700+Singapur+Airbus+380.JPG" width="200" /></a></div>Ja tuligi ärasõidupäev, 1 detsember. Privattaxiga jälle tagasi Denpasari. Singapurist Londonisse saime lennata hetkel maailma suurima reisilennukiga, Airbus 380. Midagi veel suuremat lendavat asja on raske endale vaimusilma ette isegi manada. Tsiteerime Anjut: "Mee-lee-tuu, fan-tass-ti-lii-ne!"<br />
<br />
Olen nüüd juba 5-s Kagu-Aasia riigis ringi olanud. Eelmisel aastal Vietnami reisi järel mõtlesin, et pole siia kanti enam asja. Ei leidnud Vietnamis enam eriti uut, polnud seda VAU! tunnet, ei miskit erilist.<br />
Aga juhtus nii, et ikkagi jälle tagasi ja jumalale tänu! Sest Indoneesia ON minu arust teistsugune, siin oli seda VAU!-d peaaegu igal sammul, ta on NII mitmekesine. Kui sa muidugi ei piirdu ainult Baliga. Vähemalt minu arust.<br />
<br />
Kuhu järgmine kord, ei tea, maailm on suur ja eks aeg näitab, kuid ega see tulemata ei jää!<br />
<br />
Vaata kogu pildigaleriid, <b><a href="http://nagi.ee/photos/valdek/sets/243837/">http://nagi.ee/photos/valdek/sets/243837/</a></b></div>valdekhttp://www.blogger.com/profile/07718038060308206206noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-1984692503258794972.post-31090809880468975362009-11-24T23:31:02.199+02:002010-05-17T21:58:18.112+03:00Lena's House ja päikeseküpsenud uppumatu euroliha, Flores<span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial,Helvetica,sans-serif;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: small;">Valdek ikka, Tallinnas</span></span><br />
<span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial,Helvetica,sans-serif;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: small;"><br />
</span> </span><br />
<span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial,Helvetica,sans-serif;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: small;"> 24. november</span></span><br />
<span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial,Helvetica,sans-serif;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: small;">Teekond Moni külast Maumeresse möödus nii, et miskit erilist ei juhtunudki. Kui välja arvata alatine ahhetamine lõputute miljonivaadete üle. Autojuhi lõputu signaalitamine, vastusignaalitamine, tee ääres inimesed lehvitavad ja naeratavad. Tavaline Kagu-Aasia.</span></span><br />
<span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial,Helvetica,sans-serif;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: small;">2,5h mägiteed ja uus linnuke, Maumere. Laseme end kõigepealt NBI panka sõidutada, et valutsi vahetada. Tutkit, pangas oma 100 inimest ja kõik tahavad just 2 </span></span><span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial,Helvetica,sans-serif;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: small;">ainukese </span></span><span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial,Helvetica,sans-serif;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: small;">töötava kassa juurde. Aga et kurss oli ka röövellik, keerasime nurga taha ATM kallale. </span></span><br />
<span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial,Helvetica,sans-serif;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: small;">Kuni me ATM kaudu oma kontosid tühjaks pumpasime, sebis Lea jälle endale uue tuttava, kes kuulnud, et plaanime lebonädalat mõnel lähedasel lonely beachil, pakkus välja, et miks mitte tema juures. Tal pisike guesthouse Wodongi külas, Waiterang beachil, ida suunas, põhjakaldal. Et uus, odav ja hea, teist hooaega avatud. 2-sed kanajalgadel bangalod, peldik ja dush igal oma, hubane oma rannaresto, 10 m merest, 26 km linnast. Sulaparadiis ja hingemattev idüll ning blablabla, nagu ikka. Ok, vaatame üle.</span></span><br />
<span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial,Helvetica,sans-serif;"> </span><br />
<span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial,Helvetica,sans-serif;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: Times;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial,Helvetica,sans-serif;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: small;">Lõpppeatuseks valime juhuslikult nähtud kohalikele mõeldud India söögikoha. Vesistame ninu ja silmi, on tunne, et kõik toidud koosnevad vaid chilli erinevatest vormidest. Kõhud chillit täis, peatame bemo, mis viskab meid Terminal Bis'i (bussijaama), </span></span><span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial,Helvetica,sans-serif;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: small;">järgmise </span></span><span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial,Helvetica,sans-serif;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: small;">bemo peale. See tegelikult lühike sõit venis selgelt tugevalt pikemaks, sest bemojuht lihtsalt sõitis mitu kvartalit KÕIK tänavad risti-rästi läbi, et kliente leida. Meie koos temaga.</span></span></span></span><br />
<span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial,Helvetica,sans-serif;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: small;">Ossssa, kus Terminal Bis'is läks madinaks, kui valgeid toodi. Mitu bemomeest olid kohe nõus sõitma just sinna, kuhu meil vaja. Tõenäosus valgetelt mitmekordselt teenida on ju suur, tasub ära isegi, kui oma liinile sõit ära jätta. Aga halligi, nende õnnetuseks me teadsime hinda ja siis huvi vaibus, jäi vaid 1 mees, kes nii kui nii meie suunda sõitis. </span></span><br />
<span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial,Helvetica,sans-serif;"> </span><br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="http://1.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/S5om5w9VD_I/AAAAAAAAAjk/50rEBh1Pwu8/s1600-h/535+Flores.+Maumere.+Wodong.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial,Helvetica,sans-serif;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: small;"><img border="0" height="200" src="http://1.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/S5om5w9VD_I/AAAAAAAAAjk/50rEBh1Pwu8/s200/535+Flores.+Maumere.+Wodong.jpg" width="133" /></span></span></a></div><span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial,Helvetica,sans-serif;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: small;">Mööda rannikuäärset asfaldiniiti kerisime läbi asulate ja külade, saatjaks kõrvulukustav tümps bemo subwoofereist. Muuseas enamuses Kagu-Aasia maades on meie keskerakondliku linnavalitsuse leiutis, "reisisaatja" ametikoht hallidest aegadest olemas olnud. Vennad on vanuseliselt alates poisikesest kuni täismeheni. Tähtsuselt teine mees bussis. Kogub piletiraha, sebib reisijate pakid katusele või pinkide alla, remondib töövahendit, kisab igal pool, kus vähegi potentsiaalseid ohvreid näha, et me sõidame sinna ja tänna. Ning võimalik, et üks olulisemaid plusse selle töö juures on, et saad kogu aeg rahapakki käes hoida ja seda iga natukese aja tagant reisijate nähes üle lugeda. </span></span><br />
<br />
<a href="http://2.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/S5onCSkE-lI/AAAAAAAAAjs/RlwyJ9ZMnGA/s1600/552+Flores.+Maumere.+Wodong.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="133" src="http://2.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/S5onCSkE-lI/AAAAAAAAAjs/RlwyJ9ZMnGA/s200/552+Flores.+Maumere.+Wodong.jpg" width="200" /></a><span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial,Helvetica,sans-serif;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: small;">Niisiis pandi meid </span></span><span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial,Helvetica,sans-serif;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: small;">kookospalmidega </span></span><span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial,Helvetica,sans-serif;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: small;">palistatud </span></span><span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial,Helvetica,sans-serif;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: small;">maanteel ühe juurde neist maha. Tõepoolest, puu küljes ilutseski vineeritahvlil sinine "Lena's House". Ja peremehel oligi õigus, kõik see, mis ütles oma hotelli kohta. Hea, ilus ja odav ning kõik muu pealekauba. 2 </span></span><span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial,Helvetica,sans-serif;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: small;">bambusest </span></span><span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial,Helvetica,sans-serif;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: small;">kahekohalistst hütti, kummalgi oma dushiga peldik. Kolmas oli ka külaliste vastuvõtuks valmis, ainult veetorusid polnud veel peldikuni viidud. Pisiasi. </span></span><br />
<span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial,Helvetica,sans-serif;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: small;">Pluss maasikana tordi peal ilus, malbe ja imearmas noor perenaine Esy, kes olles meile oma valdused ära näidanud, juhatas küsimise peale heatahtlikult, kuidas konkurente leida. Lea ja Anju jäid perenaisega smool tooki pidama, kui mehed jahile läksid- teisi majutuskohtasid üle vaatama. Aga Sunset oli mõttetult üle hinnatud, Ankermi liiga euro ning Wodong Beach jälle vastupidi, liiga vana ja väsinud. Valik oli tehtud.</span></span><br />
<br />
<a href="http://2.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/S5oE1g2PkUI/AAAAAAAAAg8/XAHSgnj3nQo/s1600-h/534+Flores.+Maumere.+Wodong.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial,Helvetica,sans-serif;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: small;"><img border="0" height="200" src="http://2.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/S5oE1g2PkUI/AAAAAAAAAg8/XAHSgnj3nQo/s200/534+Flores.+Maumere.+Wodong.jpg" width="133" /></span></span></a><span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial,Helvetica,sans-serif;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: small;">Kogu see rand </span></span><span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial,Helvetica,sans-serif;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: small;">näis </span></span><span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial,Helvetica,sans-serif;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: small;">pikalt mõlemale poole olevat eikellegimaa, kus teised resordid nägemisulatusest väljas ja palmisalud kummardumas otse liivakaldale, polnud siiski lonely beach. Ja vahva oligi, sest siin keeski see õige elu, just see parim meiesugustele turistidele - kus pole müügimehi ja -naisi, kus rannas pargivad vaid rannakalurite paadid, kus kohalikud õhtuti kaldalt pisikalu kotti traalivad, kus hommikuti, kui kalurid lahelt tulevad, toimuvad pisikesed kalaoksjonid, kus sead ja kitsed ajavad palmide vahel omi asju. Ja mitmekümnepealisel elurõõmust pakataval paljasjalgsel ning mustasilmsel lastekarjal on üheks tähtsamaks mänguväljakuks kaldaäärne meri. Vaatad neid ja kahju hakkab linnadzunglite asfaldilastest.</span></span><br />
<br />
<a href="http://2.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/S5oFGvYnV3I/AAAAAAAAAhE/Hw_JRCv34q8/s1600-h/531+Flores.+Maumere.+Wodong.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial,Helvetica,sans-serif;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: small;"><img border="0" height="200" src="http://2.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/S5oFGvYnV3I/AAAAAAAAAhE/Hw_JRCv34q8/s200/531+Flores.+Maumere.+Wodong.jpg" width="133" /></span></span></a><span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial,Helvetica,sans-serif;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: small;">Esimene öine suplus enne öörahu andis avastamisrõõmu- liigutades end ja käsi-jalgu pimedas vees, täitus soe vesi su keha ümber müstilise sinise valguse loendamatute imetillukeste sähvatustega. Jälle bioluminestsents, mitte küll nii äge, kui selle värgi parimais kohtades maailmas (näiteks Puerto Ricos), kus kogu vesi </span></span><span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial,Helvetica,sans-serif;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: small;">su ümber hakkab liigutamisel helendades voogama, nagu ujuksid sa </span></span><span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial,Helvetica,sans-serif;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: small;">sinistes virmalistes. Aga ikkagi, ka see oli sõnulseletamatult imeilus. Lea ja Anju olid sillas.</span></span><br />
<span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial,Helvetica,sans-serif;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: small;"><br />
</span> </span><span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial,Helvetica,sans-serif;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: small;"> </span></span><br />
<span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial,Helvetica,sans-serif;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: small;">25. november</span></span><br />
<span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial,Helvetica,sans-serif;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: small;">Õhtul orgunnis Lenas House peremees, </span></span><span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial,Helvetica,sans-serif;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: small;">Didakus, </span></span><span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial,Helvetica,sans-serif;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: small;">meile rendivõrrid, 70K päev/ tk. Hommik algas kell 5, kellel ujumisega, kellel mitte. paiku 6 olime juba võrridel. alustamas suurt virulaste ekspeditsiooni Gunung Egon'ile. See on Florese kõrguselt (1703m) 4-5 kohta jagav tegutsev vulkaan, mille viimased pursked toimusid 2004 ja 2008 aastal.</span></span><br />
<br />
<span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial,Helvetica,sans-serif;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: small;">Ekspetsi algus läks venima. Peremehe juhatuse järgi sõites läbi Blidit'i küla läks tee algul muudkui üles, üles, üles ja siis aina alla, alla, alla. Sõidetud ka niipalju, et tundus, varsti oleme saare lõunakaldal. Ots ringi, tagasi Bliditisse. </span></span><br />
<span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial,Helvetica,sans-serif;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: small;">Kõigepealt saadi meid valesti aru ja suunati meid lähedalasuva kuumaveeallika juurde. Sellel teel tegin oma teise kobara rattaga. Üsna järsk tõus, esimese käiguga, Lea tagaistmel, kitsas, rada, lahtisi kive täis ja oligi võrril ots püsti, Lea tagant kadunud ja mina võrriga, kes külili, kes selili. Aga kõik terved, kohalik teejuht vast kõige ehmunum. Saime aru, et vale tee. Kolmandat korda külla tagasi. </span></span><br />
<span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial,Helvetica,sans-serif;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: small;">Nüüd saadi aru, et tahame Egoni otsa ronida. Suhteliselt palju võttis aega selgitamine, et tahame vaid, et meile näidataks, kust keerab ära jalgrada Egonile. Mõistetavalt taheti ikka täisteenust pakkuda. </span></span><br />
<span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial,Helvetica,sans-serif;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: small;">Aga saime ühe mehe kaasa, näitas, kust jalgrada algab. Kohale jõudnult, tahtis mees vägisi giidiks kaasa tulla. No ei saa aru! Insener tegi siis kurja häält, käskis vennal taha istuda ja pani tagasi küla poole ajama venda äara viima. </span></span><br />
<span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial,Helvetica,sans-serif;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: small;">Kel samuti soov Egonile ronida, siis lingi all on äsja avastatud kirjeldus, kuidas seda krdi teeotsa leida: </span></span><a href="http://www.ge-volcano-info.de/egon.htm"><span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial,Helvetica,sans-serif;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: small;">http://www.ge-volcano-info.de/egon.htm</span></span></a><span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial,Helvetica,sans-serif;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: small;"> </span></span><br />
<br />
<span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial,Helvetica,sans-serif;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: small;">Rattad peitsime samasse künka taha kõrge rohu sisse. Metsas oli tugev ja selge rada sisse käidud, ülalpool metsapiiri aga üsna üheselt nooltega kividel ning pisikeste laotud kivihunnikutega tähistatud. Palav oli, päike küttis, sõbrad kaanisid hullu moodi vett. Õpetasin, kuidas vähest vett mitte asjata raisata- pange puhas kivike suhu, võõrkehana tekitab see kohe süljevooluse, suu püsib niiske, liigse sülje neelate alla ja janu ei hakka vaevama. Ise teen aastaid nii. Järgmisel puhkepausil vaatan, ei mäleta kumb naistest, võttis suust kivi, mis peaaegu sama suur, kui suu ise. Jeesus, mis sa sellega teed?! </span></span><i><span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial,Helvetica,sans-serif;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: small;">Janu kustutan! </span></span></i><span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial,Helvetica,sans-serif;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: small;"> </span></span><br />
<span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial,Helvetica,sans-serif;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: small;">Näitasin talle keeleotsa pealt oma väikse sõrme küüne suurust (mul suht väike käsi) kivikest. Millegipärast hakkas kõigil ropult lõbus.</span></span><br />
<br />
<a href="http://3.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/S5oFVGQ2OII/AAAAAAAAAhM/SBYPc_698_8/s1600-h/548+Flores.+Maumere.+Wodong.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial,Helvetica,sans-serif;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: small;"><img border="0" height="200" src="http://3.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/S5oFVGQ2OII/AAAAAAAAAhM/SBYPc_698_8/s200/548+Flores.+Maumere.+Wodong.jpg" width="133" /></span></span></a><span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial,Helvetica,sans-serif;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: small;">Kaljudele lähenedes, läks ilm pilve ja jahedaks. Siin kadus äkitselt tähistatud rada, tuli otsida oma tee. Ronimine osutus umbes 1 kategooria tipule sarnaseks. Loogiline oli minna ülal näha olevasse auku kaljuribis, otsisin ees sinna võimalikult turvalist teed. Matkarebastele Anjule ja Leale oli aga seegi paras katsumus, esimene kord ikkagi sellisel reljeefil. </span></span><br />
<span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial,Helvetica,sans-serif;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: small;">Jalgealune polnud lihtne ja monoliitne kalju, vaid pudeda ja salakavala klibu ning halli vulkaanilise tuha segu. Pinnas oli täis igas kaliibris vihmavee uuristatud voolusänge. Kohati oli mööda neid isegi mugavam liikuda, sest nende põhi oli stabiilne, suuremate kividega, said käia nagu treppi mööda.</span></span><br />
<span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial,Helvetica,sans-serif;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: small;">Siin tekkis meil Leaga tee valikul arvamuste paljusus ehk demokraatia, aga eks enamus asju siin elus tuleb ikka omal nahal ära proovida, on kindlam. Ja et reljeef polnud reaalselt ohtlik, mõtlesin, las askeldab. Tubli maadeavastaja.</span></span><br />
<span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial,Helvetica,sans-serif;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: small;">Üles jõudes oli nähtavus juba üsna sant, olime pilve sees. Naised, eriti Anju, oli üsna näost ära. Tema jaoks oli elu esimene algajate mõõtu mägironimine tõeline eneseületus. Lea polnud ka enam eriti jutukas.</span></span><br />
<br />
<span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial,Helvetica,sans-serif;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: small;">Et polnud kindlalt näha, kuspool on kraater, otsustasime Inseneriga minna luureretkele kõige tõenäolisemasse suunda, kus ülal paistis udust mingi madalam koht harjal. Sealt kostis ka mäekurudele iseloomulikku tuule mühinat. Lubasime naistele pühalikult, et kui leiame kraatri, siis viime kindlasti ka nemad sinna. Siin oli mäenõlv sandaalidega ronimiseks</span></span><span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial,Helvetica,sans-serif;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: small;">, juba keerulisem,</span></span><span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial,Helvetica,sans-serif;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: small;"> tõsisemaid jalatseid meil lihtsalt polnud. Üksikute siledate kaljude vahel koosnes </span></span><span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial,Helvetica,sans-serif;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: small;">jalgealune</span></span><span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial,Helvetica,sans-serif;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: small;"> vaid põhiliselt tuhast ja vähesest klibust. Mõtlesin, et annaks jumal, et meil vihma sadama ei hakkaks. See mögin imeb end vett täis ja </span></span><span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial,Helvetica,sans-serif;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: small;">muutub </span></span><span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial,Helvetica,sans-serif;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: small;">suure tõenäosusega ropult libedaks. Kurule lähendes muutus tuule kohin aina tugevamaks. Torm ülal ja me õnnelikult tuulaalusel küljel?!</span></span><br />
<br />
<span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial,Helvetica,sans-serif;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: small;">Tänu suurematele mägironimiskogemustele, edestasin ilusa keha ja muskulatuuriga Insener Tederit marsruudi valikuga ja jõudsin esimesena kurule. </span></span><br />
<span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial,Helvetica,sans-serif;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: small;">A kuhu tormituul kadus?! Ja minu arust röökisin ma Insenerile, parafraseerides klassik Juhan Liivi (vist oli "Peipsi pääl"), läbi hullu mürina: "Vahur, kurat, kraater!" </span></span><span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial,Helvetica,sans-serif;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: small;">Tõepoolest, väga suur ja võimas kraater. </span></span><br />
<br />
<a href="http://2.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/S5oFeRVswCI/AAAAAAAAAhU/V592R1_yFy8/s1600-h/549+Flores.+Maumere.+Wodong.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial,Helvetica,sans-serif;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: small;"><img border="0" height="133" src="http://2.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/S5oFeRVswCI/AAAAAAAAAhU/V592R1_yFy8/s200/549+Flores.+Maumere.+Wodong.jpg" width="200" /></span></span></a><span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial,Helvetica,sans-serif;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: small;">See mida ma tugeva tuuleks ulgumiseks pidasin, see kõlas nüüd juba nagu reaktiivmootori katkematu möire. Anju oleks öelnud: "Meee-lee-tu, fann-tas-ti-linee". Kahju Anu, et sa ei saanud seda ise öelda. Suure, 3-400 m laiuse ja kuni 150 m sügavuse kraatri põhi oli peaaegu sile, vasakus servas näivalt madal kollaste laikudega hallikasroheline keemilise sodi järv. </span></span><br />
<span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial,Helvetica,sans-serif;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: small;">Aga möirgasid 2 väikest musta auku kraatri paremal küljel, paisates ülivõimsate maaaluste kompressoritega õhku 2 mitmesaja meetri kõrgust gaasijuga. Maas vedeles kollase väävliga kaetud kive, oli tunda vesiniksulfiidi roppu, et mitte öelda peeruhaisu.</span></span><br />
<br />
<span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial,Helvetica,sans-serif;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: small;">Ja siis hakkas taevast vihma tibutama, mis vähehaaval läks üle korralikuks sajuks. Kiirustasime Inseneriga tagasiteele. Olin eelnevalt leidnud kraatriservalt pika sirge matkakepiks sobiva puuoksa. Murdsin poole sellest Vahurile ja viisime käigu pealt läbi puuoksa abil libeda nõlva turvalise läbimise </span></span><span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial,Helvetica,sans-serif;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: small;">kiirkoolituse. Pisikeste ja suurte voolusängide põhjas jooksis juba vett mere poole. Nõlva libedust iseloomustaks paks tapeediliim.</span></span><br />
<br />
<span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial,Helvetica,sans-serif;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: small;">Jõudnud tagasi naiste juurde, leidsime nad nagu õnnetud, märjad ja läbikülmunud kassid suure kivi varjus siniste huultega värisemas. Olime üsna kerge riidega välja tulnud. Kahju hakkas neist, aga ilm ei võimaldanud tagasi kraatrit vaatama ronida. Kangete liigestega hakkasid tüdrukud alla komberdama, sitemates kohtades hoidsime kätt, aitasime. </span></span><span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial,Helvetica,sans-serif;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: small;"> </span></span><span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial,Helvetica,sans-serif;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: small;">Leal oli ka tahtmine iseseisvalt omi radu avastada kuhugi kadunud. </span></span><span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial,Helvetica,sans-serif;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: small;"> </span></span><br />
<span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial,Helvetica,sans-serif;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: small;">Nõlv oli libe ja voolusängid juba vett täis, nagu pisikesed mägijõed. Kuid kõige turvalisem oligi ikkagi laskuda just mööda voolusänge, sest neil oli enamasti kõva ja kivine põhi, mis sest et poole sääreni vees sumasid, mis sest, et vesi tõi sandaalidesse peotäite kaupa liiva ja kivipuru. </span></span><span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial,Helvetica,sans-serif;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: small;"> </span></span><span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial,Helvetica,sans-serif;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: small;">Vihmast oli nüüd saanud padukas.</span></span><br />
<span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial,Helvetica,sans-serif;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: small;">Teen siinkohal ärateenitud reklaami meie sandaalidele, kõigil meil olid suht kinnised </span></span><b><a href="http://www.matkasport.ee/msweb.nsf/pages/KeenNewport%21OpenDocument&vw=Class&f1=Jalatsid#bottom"><span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial,Helvetica,sans-serif;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: small;">KEEN'i matkasandaalid</span></span></a></b><span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial,Helvetica,sans-serif;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: small;">, erinevad mudelid. Igati tasemel ja vastupidavad, jalgu kaitsvad reisusussid.</span></span><span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial,Helvetica,sans-serif;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: small;"> </span></span><br />
<br />
<span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial,Helvetica,sans-serif;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: small;">Kaljude vahelt alla jõudnud, leidsime lagedal ka juba pisikeste laotud kivihunnikutega või noolekestega tähistatud raja üles. Naised said ka kehasse sooja sisse ja olid juba üsna nobedad. Ning hurraaa, vihm jäi järgi. </span></span><br />
<span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial,Helvetica,sans-serif;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: small;">Nüüd tekitas Lea meeldivat elevust. Tal oli heleda T-särgi peale ümber õlgade keeratud vaid punase-lillakirju suur kohalik käsitöösall. See sindrinahk oli mõnede rinnalt väljaulatuvate kehaosade kohal hullult värvi andnud- Lea T-särgi rinnale olid projitseerunud 2 suurt punast ringi täpikestega keskel. Võib olla ma ei mäleta kõiki detaile ja fantaseerin pisut, aga igal juhul see oli lausa kunstiteos. Lea, see oli tõesti ilus, sul pole miskit häbeneda. Loodetavasti sa ei visanud seda särki ära ja demod seda parematele sõpradele. Küsige näha!</span></span><br />
<br />
<span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial,Helvetica,sans-serif;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: small;">Alla teeni jõudnult kohtusime ühe valge tsehhi turistiga, kes näis, et tuli koos giidiga niisama jalutama, üles ta täna igatahes ei planeerinud minna. Meie motikad olid ka kenasti alles. Kojusõit läbi külade oli nagu alati meeliülendav, sest kõik lapsed, kes tee ääres olid, kisasid hello mister, kes ei olnud, jooksid sinna ja kisasid ka ning kõik täiskasvanud lehvitasid ja naeratasid. Meie samuti. </span></span><br />
<span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial,Helvetica,sans-serif;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: small;">Õhtuks oli plaanitud suplus nendes kuumaveeallikates, kuhu meid päeval enne mäkke minekut juhatati. Kuid turistid olid liiga väsinud ja see punkt libises kõigi vaikival nõusolekul päevakorrast välja.</span></span><br />
<br />
<a href="http://3.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/S5oPaF2-ZqI/AAAAAAAAAjU/1JXZ4oBY-iU/s1600-h/537+Flores.+Maumere.+Wodong.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial,Helvetica,sans-serif;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: small;"><img border="0" height="123" src="http://3.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/S5oPaF2-ZqI/AAAAAAAAAjU/1JXZ4oBY-iU/s200/537+Flores.+Maumere.+Wodong.jpg" width="200" /></span></span></a><span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial,Helvetica,sans-serif;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: small;">Samal õhtul tutvusime õhtusöögilauas ühe nooremas keskeas suure habemega ameeriklasega. Ei pidanud tast miskit, kuid õhtu arenedes koorus suvalise jänki kestast välja tõeliselt huvitav ja laia silmaringiga isiksus. Vend elab nii, nagu mina unistan elada. </span></span><br />
<span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial,Helvetica,sans-serif;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: small;">Saage tuttavaks, Ben Semel, sündinud njuujorklane, sai hea hariduse, hea töökoha advokaadina. Kühveldas tööga pappi kokku, investeeris õigel ajal ja õigesse kohta, siis sai sellisest roosast pitsivahusest elust siiber, realiseeris oma investeeringud jälle õigel ajal, müüs kogu maise vara, pühkis ameeerika tolmu taldadelt ja ... sisenes maailma.</span></span><br />
<span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial,Helvetica,sans-serif;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: small;">Nüüd, 5 aastat hiljem on ta läbi käinud hullu posu riike, Lõuna-Ameerikas, Euroopas (ka Eestis, 2006), Aafrikas ja Aasias. Ja lisaks veel väga hea fotograaf. Vaata </span></span><b><a href="http://card22.smugmug.com/"><span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial,Helvetica,sans-serif;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: small;">Ben'i reisipilte</span></span></a></b><span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial,Helvetica,sans-serif;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: small;">.</span></span><br />
<span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial,Helvetica,sans-serif;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: small;">Praegu plaanib vana hakata vähehaaval </span></span><span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial,Helvetica,sans-serif;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: small;">Austraalia kaudu ja veel korra läbi Lõuna-Ameerika kodulinna poole samme seadma, aga see võtvat veel ikka kõva 2a aega. Aga selles on vend kindel, et selline yappie elu, mida ta NY varem elas, pole enam tema jaoks, see jääb ajalukku. </span></span><br />
<span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial,Helvetica,sans-serif;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: small;">Edu sulle Ben!</span></span><br />
<br />
<span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial,Helvetica,sans-serif;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: small;">Mingil päeval käisime Vahuriga rolludel Maumere lennujaamas (ca 20 km) Balile tagasipileteid ostmas. </span></span><span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial,Helvetica,sans-serif;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: small;">Vaagisime oma soove-plaane ja järelejäänud päevi ning tuli tõdeda, et Rinca saarele draakoneid vaatama minna, ilma riskita kojulennule </span></span><span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial,Helvetica,sans-serif;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: small;">hilineda, me enam ei jõua, sest siis muutub logistika paljuetapiliseks ja ilma mitmete varupäevadeta ei saa olla kindel lennupiletite saadavuses. Otsustasime draakonid jätta kas järgmiseks korraks või </span></span><span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial,Helvetica,sans-serif;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: small;"> kui igatsus peale tuleb, </span></span><span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial,Helvetica,sans-serif;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: small;">vaatame neid internetist. Siit aga tõmbame otse Balile ja teeme seal kuskil rannikul veel ühe biitsietapi.</span></span><br />
<span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial,Helvetica,sans-serif;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: small;">No vott, tagasi lennujaama sõidu juurde. Mulle ei meeldinud oma igast otsast kinnist vormelipiloodi kiivrit kasutada, palav ju krt, troopika. Nii ka seekord. </span></span><span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial,Helvetica,sans-serif;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: small;">Teekond lennuväljale oli iseenesest üsna meeldejääv, vähemalt minule. </span></span><span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial,Helvetica,sans-serif;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: small;">Ei saanud aru, mida põrgut need vastusõitjad vehivad. Ja seal see oligi, teesulg ning liikluspolitsei, ilusad pikad ja tursked noored mehed. Huvitaval kombel ei ole siin tõesti näinud tagasihoidliku kehaehitusega liikluspolitseinike, see oli muuseas meie naiste tähelepanek.</span></span><br />
<span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial,Helvetica,sans-serif;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: small;">Nagu te juba aru saite, on Indoneesias kiivri kandmine kohustuslik. Aga ... seda nõutakse vaid linnades, maal ei peata sind sellepärast keegi. Mis krt siis nüüd, siit veel 10 km linna? Aga ka see pole veel kõik! Nagu ütleb isand Murphy seaduse 3-s postulaat, et kui juhiload saavad maha ununeda, siis nad ka ununevad. No ja Murphy vastu lihtsurelik enam ei saa.</span></span><br />
<span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial,Helvetica,sans-serif;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: small;">Aga polnud ullu, lasin kõrvad lonti, </span></span><span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial,Helvetica,sans-serif;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: small;"> kahetsesin oma kuritegu, </span></span><span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial,Helvetica,sans-serif;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: small;">tegin kurba </span></span><span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial,Helvetica,sans-serif;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: small;">nägu, et olen nõus karistust kandma (a'la homme õlli rindu ei tõmba), kui muidu ei saa</span></span><span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial,Helvetica,sans-serif;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: small;"> ning loomulikult ka üllatusin, et kurat, ei tea, kuidas see siis nüüd niimoodi juhtus, ma telikult nii korralik. Ning lubasin järgmine kord ülihoolikas olla. </span></span><br />
<span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial,Helvetica,sans-serif;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: small;">Lahe, poiss lihtsalt hoiatas, et teel võib veel patrulle olla ja kui linna lähen, saan raudselt trahvi. Soovitas KOHE ja SIIN kiiver HANKIDA!</span></span><br />
<span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial,Helvetica,sans-serif;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: small;">OK, eks ma hankisin ka, esimeses rolluremondikohas küsisin ja antigi väikese raha eest laenuks. Ausa mehena, tagasi sõites tagastasin.</span></span><br />
<br />
<br />
<span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial,Helvetica,sans-serif;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: small;">26. november</span></span><br />
<span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial,Helvetica,sans-serif;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: small;">Hommik oli turistlik, algas 6.30. Igahommikune ujumisring ümber ranna lähedael ankurdatud suure paadi oli kõigile peale minu kohustuslikuks muutunud. Mu mädanev säär oli piisav ettekääne kõrvale hiilimiseks. Kuigi soolane vesi tegi vaid head- käisin ikka jalgupidi vees, et sobivate ravimite puudust kompenseerida.</span></span><span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial,Helvetica,sans-serif;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: small;"><br />
</span> </span><span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial,Helvetica,sans-serif;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: small;"> </span></span><br />
<span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial,Helvetica,sans-serif;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: small;">Meie Lena Maja naabrimees omas väikest turistilaeva ehk suurt kalapaati. Seisis meil ranna lähedal ankrus. Oli teine pehmelt öeldes väsinud välimusega. Ja nüüd on ta juba 2 päeva selle kallal nikerdanud, tea kas lootis, et äkki tahame lahesuus olevaid saari vaatama või snorgeldama minna.</span></span><br />
<br />
<a href="http://2.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/S5oF5f-w6dI/AAAAAAAAAhk/Ins4-AUNQv4/s1600-h/546+Flores.+Maumere.+Wodong.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial,Helvetica,sans-serif;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: small;"><img border="0" height="200" src="http://2.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/S5oF5f-w6dI/AAAAAAAAAhk/Ins4-AUNQv4/s200/546+Flores.+Maumere.+Wodong.jpg" width="131" /></span></span></a><span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial,Helvetica,sans-serif;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: small;">Ja loomulikult me tahtsime, nii saari vaadata kui ka snorgeldada. Minul ja Inseneril olid mask ja toru kodunt kaasas, ülejäänud kraami lootsime küla pealt kokku rentida. Aga halligi, siin käib vist ikka nii vähe turiste, et meile öeldi </span></span><span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial,Helvetica,sans-serif;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: small;">enamasti </span></span><span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial,Helvetica,sans-serif;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: small;">ära 2-l põhjusel- kas pole miskit anda või on nii vähe, et jätkub vaid oma klientidele. Lõpuks saime 2-d terved lestad ja 1-d katkised, kasutud kuid ilusad ikka vaadata. </span></span><br />
<span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial,Helvetica,sans-serif;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: small;">Meiega ühinesid veel 1 </span></span><span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial,Helvetica,sans-serif;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: small;">prantsuse </span></span><span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial,Helvetica,sans-serif;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: small;">tsikk Wodong Beachist ning meie oma ameeriklane.</span></span><br />
<br />
<span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial,Helvetica,sans-serif;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: small;">Pole rääkinud veel meie lahe saartest. Lahesuus on 1 suur ja 2 pisikest saart, vastavalt Besar, Dambilah ja Babi, mis</span></span><span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial,Helvetica,sans-serif;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: small;"> kaitsevad ka Wodongi lahe randa suurte ookeanilainete eest. </span></span><span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial,Helvetica,sans-serif;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: small;"> Detsembris 1992 laastas saari ja Florese põhjarannikut aga suur tsunami, hävitades hulga külasid nii saartel kui ka rannikul. Meie Wodongi lahe rańnik pääses, sest saared kaitsesid. Hukkus 1690 inimest. Need kes ellu jäid, kolisid käed taskus uut elu alustama rannikule. No ja ühe juurde neist väikestest me veealust elu vaatama lähemegi.</span></span><br />
<span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial,Helvetica,sans-serif;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: small;">Paadi 2-ne meeskond koosnes naabrimehest kapten- tüürimehest ja kräsupealisest pootsman- mehaanik- madrus- koristajast. See multifunktsionaalne vend baseerus enamasti all mootoriaugus, loopis aeg ajalt sisse lekkinud vett küljeaknast välja, pistes vahel pea tekiluugist värske õhu kätte, nühkides katkise sumbutitoru heitgaasidest punaseid ja vesiseid silmi. </span></span><br />
<br />
<a href="http://1.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/S5oQEKGMBUI/AAAAAAAAAjc/9QEMic_a-dA/s1600-h/555+Flores.+Maumere.+Wodong.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial,Helvetica,sans-serif;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: small;"><img border="0" height="200" src="http://1.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/S5oQEKGMBUI/AAAAAAAAAjc/9QEMic_a-dA/s200/555+Flores.+Maumere.+Wodong.jpg" width="133" /></span></span></a><span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial,Helvetica,sans-serif;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: small;">Jõudsime lähima pisisaare, </span></span><span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial,Helvetica,sans-serif;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: small;">võiks öelda lausa laiu,</span></span><span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial,Helvetica,sans-serif;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: small;"> Pangabatangi alla. Saar ise nagu üks suur leetseljak veest väljas, hästi madal, suured tormilained pühivad äkki ülegi. </span></span><span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial,Helvetica,sans-serif;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: small;"> Jeesus, KUI sinine siin vesi oli! Ilm ka ilus, taevas sinisinine, päike praeb.</span></span><br />
<span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial,Helvetica,sans-serif;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: small;">Kapten teavitas, et siin on tugev hoovus, et ärge mitte üritagegi vastuvoolu ujuda. </span></span><span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial,Helvetica,sans-serif;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: small;">Sulpsasime rifi kohal 1-3 m sügavuses vette. </span></span><span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial,Helvetica,sans-serif;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: small;">Karju appi, kui ilus </span></span><span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial,Helvetica,sans-serif;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: small;">seal </span></span><span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial,Helvetica,sans-serif;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: small;">vee all</span></span><span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial,Helvetica,sans-serif;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: small;"> oli! </span></span><br />
<span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial,Helvetica,sans-serif;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: small;">Piinlik tunnistada, polegi soojade merede ääres riffidel vist rohkem snorgeldanud, kui vaid 1 korra ennem. Sukeldunud akvalangiga isegi rohkem.</span></span><br />
<br />
<span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial,Helvetica,sans-serif;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: small;">Hoovus tõesti tugev, olin esimese tuuri ilma lestadeta ja vooluga võidelda ei suutnud, kuigi pean end heaks (aga mitte tugevaks) ujujaks. Ujusime piki rifi nõlva allavoolu. Korallid ja nendega koos ka enamus veeelust siin on end sisse seadnud suhteliselt kitsal ribal </span></span><span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial,Helvetica,sans-serif;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: small;">rifi serval, mustava sügaviku ja madala kaldavee vahel. Kõvad ja pehmed korallid, pätsid ja põõsad, puud, vitsad, libedad, limased ja karedad ja IGAT värvi.</span></span><br />
<span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial,Helvetica,sans-serif;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: small;">Kalu ka sadat sorti, suured, väiksed, ümmargused, lapikud, pikad kui nooled, imepisikesed ... ja millised mustrid. Hing juubeldab sellist ilu nähes.</span></span><br />
<br />
<a href="http://3.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/S5oGKAKqrTI/AAAAAAAAAhs/2h64OF7Epkk/s1600-h/556+Flores.+Maumere.+Wodong.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial,Helvetica,sans-serif;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: small;"><img border="0" height="126" src="http://3.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/S5oGKAKqrTI/AAAAAAAAAhs/2h64OF7Epkk/s200/556+Flores.+Maumere.+Wodong.jpg" width="200" /></span></span></a><span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial,Helvetica,sans-serif;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: small;">Kui</span></span><span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial,Helvetica,sans-serif;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: small;"> Leaga teiselt tuurilt kalda lähedale ankurdatud paadi juurde jõudsime, oli vööridekil liha küpsemas- värske, punane, bikiinides ja kenade kumerustega. Anju lõpetas vee all </span></span><span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial,Helvetica,sans-serif;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: small;">varem ja ei raisanud aega ning päikest. Ning ei saa ju fotograaf sellistel hetkedel kombekalt mujale pilku peita ja nii mõtteis kui ka reaalselt kadreerimisega mitte tegeleda.</span></span><br />
<span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial,Helvetica,sans-serif;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: small;"><br />
</span> </span><br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="http://1.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/S5oIOx1pFgI/AAAAAAAAAh0/p7kY2a4-VUk/s1600-h/558+Flores.+Maumere.+Wodong.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial,Helvetica,sans-serif;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: small;"><img border="0" height="133" src="http://1.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/S5oIOx1pFgI/AAAAAAAAAh0/p7kY2a4-VUk/s200/558+Flores.+Maumere.+Wodong.jpg" width="200" /></span></span></a></div><span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial,Helvetica,sans-serif;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: small;">Pärast lõunasööki paadis tõmmati ankur üles ja sõideti saare teise otsa uuele veealusele tripile. Mina otsustasin maale minna pildistamistripile. Jäi silma vees kasvav mangroovipuu laiu läänetipus. Tegin selle puu juures arvata, et 100-kond kaadrit. Mangroov oli. Tõusuvesi hakkas just teist üle ujutama. Hämmastav, ükskõik, milliselt rakursilt pildistad, ikka fotogeenilöine. Nagu piltnikud ütlevad- pilti küll.</span></span><br />
<br />
<a href="http://1.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/S5oId1fR_uI/AAAAAAAAAh8/_vrESOhgOOc/s1600-h/559+Flores.+Maumere.+Wodong.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial,Helvetica,sans-serif;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: small;"><img border="0" height="133" src="http://1.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/S5oId1fR_uI/AAAAAAAAAh8/_vrESOhgOOc/s200/559+Flores.+Maumere.+Wodong.jpg" width="200" /></span></span></a><span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial,Helvetica,sans-serif;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: small;">Tundsin kuis jalad kõrbevad, päike võttis nii ülevalt, kui alt. Krt, snorgeldades ka unustasin pika varrukaga särgi selga panna. Loll!Mandri kohal kogus tumedaid ja väga tumedaid pilvi. Paistis. et ka sajab siin seal rannikul. Jalutasin saare teise otsa suunas. Ja leidsin, voilaa, küla, päris suur küla, üksikute puudega väikesel, merest 1,5 m kõrgemal ja lagedal saarel. Kõik majad vaiadel, 1-2 m maapinnast kõrgemal.</span></span><br />
<br />
<a href="http://2.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/S5oIkpcXV3I/AAAAAAAAAiE/aPMrkodVDN4/s1600-h/561+Flores.+Maumere.+Wodong.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial,Helvetica,sans-serif;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: small;"><img border="0" height="125" src="http://2.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/S5oIkpcXV3I/AAAAAAAAAiE/aPMrkodVDN4/s200/561+Flores.+Maumere.+Wodong.jpg" width="200" /></span></span></a><span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial,Helvetica,sans-serif;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: small;">Äkitselt olin avastatud, keset saart kõrgus üksik suur kaljupank, sellel ronivad lapsed pistid karjuma </span></span><i><span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial,Helvetica,sans-serif;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: small;">"turist, turist"</span></span></i><span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial,Helvetica,sans-serif;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: small;"> ja lausa kuulsin, kuis teade liikus suust suhu kaljudelt üle lagendiku, läbi puudesalu külla ja ka sealt oli kuulda traadita telefoni- </span></span><i><span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial,Helvetica,sans-serif;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: small;">"turist, turist"</span></span></i><span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial,Helvetica,sans-serif;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: small;">. Poole minutiga teadis kogu küla, et turist kolab saarel ja järgmise poole jooksul nägin, kuis igast küla nurgast sööstis minu poole igas suuruses lapsi, kümneid ja kümneid. Vägev!</span></span><br />
<br />
<a href="http://4.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/S5oMWDOjEPI/AAAAAAAAAjM/_P4IuIafUAg/s1600-h/564+Flores.+Maumere.+Wodong.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial,Helvetica,sans-serif;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: small;"><img border="0" height="200" src="http://4.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/S5oMWDOjEPI/AAAAAAAAAjM/_P4IuIafUAg/s200/564+Flores.+Maumere.+Wodong.jpg" width="136" /></span></span></a><span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial,Helvetica,sans-serif;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: small;">Tõeliselt eksootiline kaluriküla, oma kirikuga, oma bulbitseva eluga, Kõik tegid midagi, askeldasid, töötasid oma bambushüttide terassil, -ümber, -all. Tervitasid, naeratasid, lehvitasid, hallootasid. Keegi ei vedelenud palmi alla ja puhanud. Siin polnudki palme. Mina lehvitasin vastu ja muudkui laksisin kaameraga. Kõmpisin kogu küla servast serva läbi. Leidsin end tüüpilise linnavurlena arvamas- kui põnev ja ilus elu! Krt, inimesed elavad peost suhu, häbi sul olgu!</span></span><br />
<br />
<span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial,Helvetica,sans-serif;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: small;">Aeg oli kaldale minna, paat korjab mind kaasa ja kodu poole. Ilm hakkab selgelt ära pöörama, jahe lausa, peab koju kiirustama, tulime hommikul jälle üsna õhukeselt välja. Vaid mina panin millegipärast vihmakeebi kotti.</span></span><br />
<br />
<a href="http://1.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/S5oIt7Z1YtI/AAAAAAAAAiM/uJ6YiJdwmv4/s1600-h/565+Flores.+Maumere.+Wodong.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial,Helvetica,sans-serif;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: small;"><img border="0" height="130" src="http://1.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/S5oIt7Z1YtI/AAAAAAAAAiM/uJ6YiJdwmv4/s200/565+Flores.+Maumere.+Wodong.jpg" width="200" /></span></span></a><span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial,Helvetica,sans-serif;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: small;">Popsutame üle lahe 7 km eemal kaldal asuva kodu poole, näha lausa, kuis rannik mattub halli vihmaeesriide taha, taevas on must. Ja oo õudust, merepinnalt on näha, kuidas see läbipaistmatu paduvihmasein läheneb aina. Hakkab tibama, tõuseb tuul ja hetke pärast on meil kaelas väike torm ehk paras pagi- suur paduvihm, väga tugev tuul ja aina suurenev poolkülglaine.</span></span><br />
<span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial,Helvetica,sans-serif;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: small;">Seni turvaliselt suur paat tundub nüüd tõeliselt looduse stiihias hulpiva pilpana, laine hakkab aina sagedamini üle vööri ja vasaku parda paati sisse käima. Kõik on hetkega läbi ligunenud, kananahas ja värisevad.</span></span><br />
<br />
<span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial,Helvetica,sans-serif;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: small;">Mis siin salata, mure tekkis, meie ja meie paadi pärast. Peab see ikka meeletule lainete rünnakule vastu? Kapten keerab vööri vastu lainet, aga see sisselahmiva vee kogust ei mõjuta, iga laine käib paati sisse. Krt, päästeveste meil ka pole. Pilsipump mootoriruumis õnneks töötas korralikult ja pidevalt. Lahmis mõlemalt poolt mootoriruumi aknast ämbrite kaupa vett välja. Kui oli paadi kuivemaks imenud, siis jõudis vahepeal isegi oma punaste ja vesiste silmadega kräsupea luugist välja pista ja plärugi kiskuda.</span></span><br />
<span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial,Helvetica,sans-serif;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: small;">Aga rasketest töötingimustest hoolimata oli veepumbal alati naeratus suul, nagu kaptenilgi.</span></span><br />
<span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial,Helvetica,sans-serif;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: small;">Meil polnud aga vastunaeratusteks aega- turistid olid hirmunud, kössis ja külmunud. Kaldale oli veel oma 3 km. Jagasin keepi Leaga, aga tuleb tunnistada, et palju sellest kasu polnud, ehk kui, siis vaid tuulevarjuna.</span></span><br />
<br />
<a href="http://3.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/S5oI3B9eEdI/AAAAAAAAAiU/PuiquDancFQ/s1600-h/566+Flores.+Maumere.+Wodong.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial,Helvetica,sans-serif;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: small;"><img border="0" height="133" src="http://3.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/S5oI3B9eEdI/AAAAAAAAAiU/PuiquDancFQ/s200/566+Flores.+Maumere.+Wodong.jpg" width="200" /></span></span></a><span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial,Helvetica,sans-serif;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: small;">Et kord iga torm saab otsa, nii ka see ja lainegi vaibub vähehaaval ning päike tuli välja. Elu oli jälle ilus ning hulka armsam, kui enne pagi. Kaldale jõudnult läheb suureks kuivatamiseks, istume hüti verandal tekkidesse mässitult ja joome kuuma teed mingi kange alkoholiga. Ja jälle hea olla.</span></span><br />
<span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial,Helvetica,sans-serif;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: small;">Aga rängalt päikeseküpsenud oleme kõik, minul on näiteks järgneva nädala jooksul valus istuda, kintsud on omadega pekkis.</span></span><br />
<br />
<a href="http://1.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/S5oJHg6KO7I/AAAAAAAAAic/vjZEm5YYi38/s1600-h/538+Flores.+Maumere.+Wodong.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial,Helvetica,sans-serif;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: small;"><img border="0" height="133" src="http://1.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/S5oJHg6KO7I/AAAAAAAAAic/vjZEm5YYi38/s200/538+Flores.+Maumere.+Wodong.jpg" width="200" /></span></span></a><span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial,Helvetica,sans-serif;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: small;">Avastasin just, et tagant järgi kirjutades on kuskil eespool 1 päevaga puusse pandud, sest käisime rolludega ka pikal avastamisretkel lähedastes külades, aga seda nende päevade sisse raske mahutada.</span></span><br />
<span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial,Helvetica,sans-serif;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: small;">Ühesõnaga panime rolludel mööda asfalti ida poole ajama ning sattusime jälle meie jaoks müstilistesse kohtadesse. </span></span><br />
<span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial,Helvetica,sans-serif;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: small;">Esimene oli Nangahale, "paadiehitusküla". See küla asutasid Babi saarel tsunamis ellujäänud ja mandrile emigreerunud. Toitvaid tegevusalasid oli külal küll vähemalt 3. </span></span><br />
<span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial,Helvetica,sans-serif;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: small;">Paate siin tõesti ehitati, päris suuri, selliseid, milline meid snorglitripilt läbi pisitormi eluga tagasi tõi. </span></span><br />
<span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial,Helvetica,sans-serif;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: small;">Paaditehas oli 2 tavalist liivaplatsi mere ääres, üks suurte puude varjus, teine katuse all.</span></span><br />
<br />
<a href="http://2.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/S5oJb8nWXMI/AAAAAAAAAik/GvPAGaFyMeM/s1600-h/540+Flores.+Maumere.+Wodong.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial,Helvetica,sans-serif;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: small;"><img border="0" height="133" src="http://2.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/S5oJb8nWXMI/AAAAAAAAAik/GvPAGaFyMeM/s200/540+Flores.+Maumere.+Wodong.jpg" width="200" /></span></span></a><span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial,Helvetica,sans-serif;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: small;">Teine oluline tegevusala oli neil meresoola tootmine. Merepoolses küljes on küla palistatud hüttidega, kus aurutatakse merevett suurtel praepannidel, kuni alles jääb vedel soolapudru. Siis pannakse pudru nõrguma suurde sõela, mille alla on aja jooksul tekkinud suur ja kiilakas fallost meenutav soolastalagmiit.</span></span><br />
<span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial,Helvetica,sans-serif;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: small;">Sellised võiksid olla põrgu eeskojad, kui seal vaid porgandpaljaid poisikesi ei jookseks. Parasjagu laeti ka hunnikut soolakotte liinibussile linna saatmiseks.</span></span><br />
<span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial,Helvetica,sans-serif;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: small;">Ja lõpuks muidugi kalapüük, aga paate ei paistnud rannal just palju ja päeval nad merel ei ole.</span></span><br />
<br />
<a href="http://4.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/S5oJf_rorFI/AAAAAAAAAis/M6QPzmKth8c/s1600-h/542+Flores.+Maumere.+Wodong.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial,Helvetica,sans-serif;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: small;"><img border="0" height="150" src="http://4.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/S5oJf_rorFI/AAAAAAAAAis/M6QPzmKth8c/s200/542+Flores.+Maumere.+Wodong.jpg" width="200" /></span></span></a><span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial,Helvetica,sans-serif;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: small;">Loomulikult tsekkasid meid kõigepealt lapsed- </span></span><i><span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial,Helvetica,sans-serif;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: small;">"turists, turists"</span></span></i><span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial,Helvetica,sans-serif;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: small;">. Ja selle lõbusa ning hüperenergilise gängiga olime laulatatud oma külaekskursiooni lõpuni. </span></span><br />
<span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial,Helvetica,sans-serif;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: small;">Külavahel ka promeneerisime. Näitasime ennast ja vaatasime teisi ning tegime mitmetega small talki. Küpsiseid pakuti.</span></span><br />
<br />
<a href="http://1.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/S5oJ01O9c_I/AAAAAAAAAi0/paCk4LLC-1w/s1600-h/543+Flores.+Maumere.+Wodong.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial,Helvetica,sans-serif;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: small;"><img border="0" height="200" src="http://1.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/S5oJ01O9c_I/AAAAAAAAAi0/paCk4LLC-1w/s200/543+Flores.+Maumere.+Wodong.jpg" width="133" /></span></span></a><span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial,Helvetica,sans-serif;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: small;">Edasi viis pinnasetee meid ikka itta. Läbi kookospalmiistanduse ja jõudsime külla, mis näi olevat kookospähklite alla uppumas. Niikui peatusime uudistamaks, olime naervate ja sõbralike kohalike poolt ümber piiratud. ette rutates ütlen, et nende arvates ei sobinud valgeid külalisi ilma igaühele vähemalt 10 kookospähklit sisse jootmata- söötmata ning fotosessioonita ära saata. Fotosessioon tähendas seda, et mehed sättisid end kordamööda anju ja Lea kõrvale, käsi üle õla ja pildi tegi iga mees iseenda moblaga. Ütle veel, et pärapõrgu ja elavad peost suhu.</span></span><br />
<span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial,Helvetica,sans-serif;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: small;">Tagasiteel üritasime tee äärest leitud mangopuu otsast mangosid varastada, kuid need osutusid nagu viinamarjadki hapuks. </span></span><br />
<br />
<span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial,Helvetica,sans-serif;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: small;">Ja päeva naelaks kujunes naiste õppesõidutund rolludel. Anju ja Vahur vahetasid kohad, mina sama Leaga. Anju pühkis Vahuriga eest minema. Lea polnud nii rollugeeniuseks sündinud, läksime tasa ja targu, kuid kaugele siiski ei jõdnud.</span></span><br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="http://3.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/S5oLH1xD_ZI/AAAAAAAAAi8/TkRyh34jJwM/s1600-h/553+Flores.+Maumere.+Wodong.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial,Helvetica,sans-serif;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: small;"><img border="0" height="133" src="http://3.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/S5oLH1xD_ZI/AAAAAAAAAi8/TkRyh34jJwM/s200/553+Flores.+Maumere.+Wodong.jpg" width="200" /></span></span></a></div><span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial,Helvetica,sans-serif;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: small;">Teel tekkis meil tuttav situatsioon, kus kanuumatkal istuvad ühte paati aastaid või kümneid koos elanud abielupaar (mida matkajuhid muuseas iialgi ei taha lubada). Kes näinud, need teavad. Ühesõnaga selgeks sai, et me oleksime sobinud koos elama, sest me läksime rolluõppe metoodika tasandil põhjalikult tülli. Sujuvalt arenes diskussioon üle </span></span><span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial,Helvetica,sans-serif;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: small;">teineteise isikuomaduste kvaliteedi selgitamiseks, nagu liiga kaua koos elanud inimestel (antud juhul, matkadel käinud) ikka.=o)</span></span><br />
<span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial,Helvetica,sans-serif;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: small;">Lõpuks arvas keevaline </span></span><span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial,Helvetica,sans-serif;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: small;">Lea </span></span><span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial,Helvetica,sans-serif;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: small;">vihaga, küll mitte kaua, et jalutab teda kodust eraldavad 5 km jala. Vähemalt sellel õhtul telekal pilt oli, kuid häält mitte. Kas ka järgmisel päeval, ei mäleta. Nagu siin kuskil eespool sai filosofeeritud mälu teemal, et uute ilusate piltidega kirjutatakse kõvakettal vanad koledad pildid üle.</span></span><br />
<span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial,Helvetica,sans-serif;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: small;">Muuseas, kui lõpuks </span></span><span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial,Helvetica,sans-serif;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: small;">oma rolluga ja </span></span><span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial,Helvetica,sans-serif;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: small;">siiski </span></span><span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial,Helvetica,sans-serif;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: small;">koos kodu</span></span><span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial,Helvetica,sans-serif;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: small;">õue sõitsime, küsis Vahur minult vaikselt?, kuidas teil läks? Selgitasin, ka vaikselt. Vahur sõnas vaid - sama siin! =o) </span></span><br />
<span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial,Helvetica,sans-serif;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: small;"><br />
</span> </span><br />
<span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial,Helvetica,sans-serif;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: small;">27. november</span></span><br />
<span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial,Helvetica,sans-serif;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: small;">Täna on minek. lennujaama ja ära Floreselt, tagasi Balile. Peremees Didakus tellis meile naabruses elava bemopoisi privattaxiks. Olem hommikul pakitud, söönud ja valmis, istume kottidel, Aga mida kokkulepitud ajaks ja hiljemgi pole on meie taxi. Närviliseks läheb. Didakus sebis tänavalt uue, suvalise möödasõitnu. Laeme peale, kallistame pererahvaga, lubame neist ja Lena House'st teile ja kõigile rääkida ning kirjutada. Õuest välja sõites, veereb meile vastu eile tellitud taxo. Kallis bemomees, tuleb usinam olla, siis saab pappi ka.</span></span><br />
<br />
<span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial,Helvetica,sans-serif;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: small;">Tõepoolest, kui sinnakanti satute, siis Lena House on meie kõigi arust parim, mis teiega Wodongi lahe ääres öömaja otsides juhtuda saab!</span></span><br />
<br />
<span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial,Helvetica,sans-serif;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: small;">Lena House peremehe kontaktid:</span></span><br />
<span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial,Helvetica,sans-serif;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: small;">Adress: Wodong, Waigete, Maumere, Flores, Indonesia</span></span><br />
<span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial,Helvetica,sans-serif;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: small;">Phone: +62 (0)81339407733 / (0)85239266512</span></span><br />
<span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial,Helvetica,sans-serif;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: small;">E-Mail: didakus2003@yahoo.com , Ddidakus@gmail.com </span></span><br />
<br />
<span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial,Helvetica,sans-serif;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: small;">Lennujaamas toimus annaalidesse jäädvustamist vääriv etendus.</span></span><br />
<span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial,Helvetica,sans-serif;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: small;">Anjul tuli pissihäda. Kiirustas pellerisse. Nüüd Anju enda sõnad: "Kui sisse läksin, oli maja tühi. Kui kongi ukse väljudes avasin, olid pissuaarid mehi täis. Ma ei julgenud väljagi tulla. Vahur oli ka, küsis, Anu, mis sa siin teed".</span></span><br />
<br />
<span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial,Helvetica,sans-serif;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: small;">Vaata kogu pildigaleriid, </span></span><b><a href="http://nagi.ee/photos/valdek/sets/243837/"><span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial,Helvetica,sans-serif;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: small;">http://nagi.ee/photos/valdek/sets/243837/</span></span></a></b><br />
<span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial; font-size: small;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: 13px;"><br />
</span></span>valdekhttp://www.blogger.com/profile/07718038060308206206noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-1984692503258794972.post-54418117785786481352009-11-21T02:54:00.214+02:002010-03-12T11:43:49.895+02:00Kelimutu Rahvuspark ja pesemata turistid, FloresValdis jälle. Kirjutet Tallinnas<br />
<br />
21. november<br />
Istusime Ende sadamas kapi juhatatud suurde jeepi, ja üllatus-üllatus, polegi ainult meile, sees istuvad juba üks kohalik mutike ja mingi onkel + autojuht, meiega kokku 6 reisijat. Kott pea kohal? Siit saime põhjuse hinda alla kaubelda. Diil.<br />
Algul plaanisime küll sõita vaid mõne km Endesse, kuid käigupealt võtsime töösse plaani B- otse Moni külla, Kelimutu Rahvuspargi väravasse. 3h pärast olimegi kohal. Sinna vahele jäi aga ka üht teist märkimisväärset<br />
<br />
<a href="http://1.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/S5eTbd9m49I/AAAAAAAAAdU/fnR-D8j9wJs/s1600-h/IMGP9392.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="200" src="http://1.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/S5eTbd9m49I/AAAAAAAAAdU/fnR-D8j9wJs/s200/IMGP9392.JPG" width="133" /></a>Esiteks, NII ilusat loodust pole varem näinud. Sõitsime mööda suht head asfalti väga sügava ja väga järskude seinetga oru põhjas. Aega ajalt keris tee end ka mööda serpentiine püstloodsetel kaljudel üsna kõrgele kanjoni sügavustes helkleva jõe kohale. Kanjoni mõlemad seinad olid kaetud "maast laeni" pehme ja paksu dzungliga.<br />
Tuli pähe, et olen kordi ja kordi ahhetanud, NIII ilusat loodust pole varem näinud! Misasja, läheb see siis tõesti aina ilusamaks? Või kirjutab uus ja värske looduselamus vanad pildid kõvakettal üle? Äkki on see samuti nagu naistega- uus või noor on ikka ilusam, parem ja huvitavam, kui eelmine. Kuni jälle uut näed! Ja lõpuks ikka avastad, et ega vanal ka viga pole või et ta on lausa parim. Kuni jälle miskit põnevat silmapiirile ilmub jne, jne.<br />
See ka nagu looduse igavene ringkäik. Aga see eelnev polnud ülestunnistus, vaid loodus on vist enamuse meessoost sellisena loonud. Kas mõni mees vaidleb vastu?<br />
<br />
Aga vaheldust tõime autosõitu ka me ise. Kord oli vaja Anjul teeääres niigi tühja magu tühjendada, siis minul soolestikuga sama lugu. Korra vajasime peatust lausa üheaegselt, siis nii öelda Anju süda ja minu soolestik tuksusid ühes rütmis. Sel põhjusel pole mul selle lõigu imeilusast loodusest ka ühtegi pilti. Äärmiselt ebaprofessionaalne!<br />
Lõpuks näitas reisikaaslasest kohalik mutikenegi Anjuga solidaarsust, aga tema peatusest keeldus, tema lasi oma solidaarsuse Vahuri kõrval autos otse kilekotti. Mille peale ka Vahur hakkas solidaarsusest rääkima, aga õnneks tal läks üle.<br />
<br />
<a href="http://3.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/S5eUE_NyrHI/AAAAAAAAAdc/eKVKPTmElsM/s1600-h/IMGP9389.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="133" src="http://3.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/S5eUE_NyrHI/AAAAAAAAAdc/eKVKPTmElsM/s200/IMGP9389.JPG" width="200" /></a>Esimene LP-st valitud budget öömaja sobis. Hidayah bangalos. Kuid odavaid bangaloid pole enam, lammutaud ja uus ridamotell asemel. Pakun, et täitsa hea, ilus ja mugav, kuid mitte siiski bamboo. 150K double. Boonuseks meeldiv, abivalmis ja kauplemisel kompromissialdis peremees, Helmi. Jah, just selline nimi oligi.<br />
Hotelli lähedase söögikoha kõrvalt leidsin juhuslikult laheda, üsna suure, kahe basseiniga üsna fotogeenilise kose, mõlemas basseinis saab ujuda. <br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="http://1.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/S5eUckeFkUI/AAAAAAAAAdk/hZNsy8qUw0g/s1600-h/IMGP9443.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="200" src="http://1.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/S5eUckeFkUI/AAAAAAAAAdk/hZNsy8qUw0g/s200/IMGP9443.JPG" width="133" /></a></div>Õhtul vedas Helmi kõiki meid rolluga ükshaaval lähedale riisipõldude vahelisse <i>hot springi</i>. Kohalikudki pidid seal pärast tööpäeva riisipõldudel pesemas käima.<br />
Riidest lahti ja sisse. Peremees kah koos meiega. Korraga vana ütleb, et <i>turists are dirty</i>. ?!?! Võtab siis põhjast kivi ja hakkab ennast sellega nühkima. Näete, jah, puhas! Et nühkige ennast ka. Pergele, kõik me ajasime kivi alt selliseid musti ja halle rulle, et tuli tõdeda- <i>turists are dirty</i>! Ja läkski kogu keha pesuks (loe kiviga nühkimiseks). Lõpuks pakkus Helmi end naistele selga kiviga üle ja puhtaks hõõruma. Nii nad seal end vastastikku hõõrusid, kui me Vahuriga saime vaid iseennast hõõruda. Jälle kott peas valgel mehel? <br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="http://2.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/S5eUqpKKBLI/AAAAAAAAAds/89yF6oPnTqs/s1600-h/IMGP9447.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="133" src="http://2.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/S5eUqpKKBLI/AAAAAAAAAds/89yF6oPnTqs/s200/IMGP9447.JPG" width="200" /></a></div>Helmi oli valmis Anjut mujaltki, kui kiviga seljalt üle hõõruma, aga Anju ütles ei. Veetlev ja armas peremees oli tema jaoks selle hõõrumisega kaduma läinud, jäänud vaid tüüpiline valge naise ihu ihaldav murjan. Kas siia sobib äkki rahvusvaheline vanasõna "kõik mehed on sead"?<br />
<br />
Õhtul kauplesime Helmilt endale ka 2 rollut välja. Küsis algul ikka hullu topelthinda, 150K tükist, et tahab meid aidata ja keegi ei anna siin odavamalt ja blablabla. Kui allikatelt jala tagasi jalutasime, uurisin teele jäänud hotellis hindu (70K) ja faktidega vastandatult Helmi taltus, saime 100-ga.<br />
<br />
Hilisõhtuks aga orgunnis Helmi meile mingi nutsu eest personaalse rahvalaulu- ja tantsuõhtu naabrite perenaistelt ja -tütardelt, sekka mõni peremees ja perepoegki. Õhtut looritanud kultuurinimbuse killustas aga hoobilt <i>finale grande'ks</i> kujunenud käsitöösallide, sarongide ja tikatite agressiivne müügikampaania. Aga sitad kliendid olime, ainult Insener Teder oli pehmeke, kes troopilise kuuma pilguga ära manati ja 1 salli siiski ostis. <br />
<br />
Hommikul äratus 4.00, enne päikesetõusu pidime rolludega ise Kelimutu vulkaani alla sõitma, et päikesetõusuks kraatri servale jõuda. Öötaevas tähti täis. Lummav, seda võib lõpmatuseni vaadelda.<br />
<br />
<br />
22.november<br />
Hommik algas paljulubavalt, tähti küll taevas enam polnud, kuid savi. Aga tutkit braat,´ära unusta, sa oled troopikas! Öösel oli keegi Lea kõhu peal sebimas käinud ja siis argpükslikult vehkat teinud.Kahtlustas mehi, aga et toas keskit teist polnud, siis leppis versiooniga rott, hiir või suur tarakan. Viimased on siin hiire mõõtu.<br />
4.15 panime rolludele hääled sisse ja ülesmäge jeehhat. Minu sõit lõppes 200 m pärast. Nuta või naera või lükka ja tao jalaga, ei lähe. Õnneks kodutee allamäge.<br />
Kodus osutus, et iga roller sõidab kauem ja paremini, kui bensukraan ka enne avada.<br />
<br />
Teisel katsel hakkas vihma tibutama, pole hullu, joped seljas. Sadu aina tugevnes, vesi voolab mööda teed nagu mägijões. Märg hakkab. Mida krdit me sinna sõidame, mis krdi päikesetõusu ja vulkaanikraatrit me tihedas vihmapilves näha üldse saame ja näha tahamegi. Osutus, et ma üksi ei saa ja ei taha.<br />
Mäletan, kuidas 1982 aastal sain Kaukaasias alpilaagris algaja alpinistina uudse kogemuse- vihma all on märg, külm ja vastik vaid seni, kuni sul on võimalus varju minna või kuni nii läbimärfjaks saad, et enam märjemaks saada ei saa. Siis on juba savi, teed oma asja, mida vaja või pead ja teadvus lülitab ebameeldiva emotsiooni välja just niikauaks kui vaja.<br />
Okei, sõidame edasi. Ja nii oligi, kui alkarid lirtsusid ja kannivahes tekkis üleujutus, tuligi rahu ja olukorraga leppimine.<br />
Siis jõudis olukord naistelgi õigele kaalukausile ning hakkasidki koju tagasi tahtma. Kui sageli, kuni abielus ei olda, mehed neile ikka ei ütlevad.<br />
<br />
<a href="http://3.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/S5eU7nRvKOI/AAAAAAAAAd0/as3qVHfKEpc/s1600-h/IMGP9529.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="200" src="http://3.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/S5eU7nRvKOI/AAAAAAAAAd0/as3qVHfKEpc/s200/IMGP9529.JPG" width="133" /></a>Kodus keeras enamus magama, aga et suur valge juba väljas, läks üks unetu mees küla peale fotokaga jalutama ja sai ärkava küla ärkaval turuplatsil enda arvates ühe oma elu parimaist, kui mitte kõige parema (kaksik)portreefoto (see muidugi ei tähenda, et need parimad ka tglt head on).<br />
Kaks poissi/venda?, suur ja väike. Ostavad ja söövad kumbki 1 pisikese banaanipiruka ja istuvad kahekesi külmas ja märjas hommikus lõdisedes tihedalt teineteise kõrval. Väiksem vaatab usalduslikult suuremale alt üles, mina pildistan. Lausa laksin. Siis ostan neile kõhutäie pirukaid. Sulatänulikkus peegeldus neis pisikestes mustades silmades. See siin pole see parim duubel, parim on <a href="http://nagi.ee/photos/valdek/sets/">reisialbumis</a>.<br />
<br />
Vihm kestis veel 2h ja pilvitus oli nii madalal, et said seda katsuda. Siis äkki päike väljas. Veel 2h ja meil kõik kraam kuivatatud ning juba enne lõunat minek 3-ndale katsele Gunung Kelimutu vulkaaani vallutama. <br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="http://4.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/S5ehhAja8JI/AAAAAAAAAd8/2U-h-Sg4GSQ/s1600-h/IMGP9650.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="133" src="http://4.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/S5ehhAja8JI/AAAAAAAAAd8/2U-h-Sg4GSQ/s200/IMGP9650.JPG" width="200" /></a></div>Kohale viib kenade vaadetega asfalteeritrud mägitee. Sissepääs rahvusparki 20K/pp ja 3K rollu.<br />
Parklast veel väike matk kraatriservale ja seal nad ongi, 2 meeletult (Anju lisaks "... ma kordan, meeeletult" võimsat, kõrgete vertikaalsete kaljuseintega kraatrit. Mõlemas järved seekord sama värvi, türkiisrohelised?<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"></div><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="http://1.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/S5eiUjK9roI/AAAAAAAAAeE/g5TYcI-n1DA/s1600-h/IMGP9674.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="200" src="http://1.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/S5eiUjK9roI/AAAAAAAAAeE/g5TYcI-n1DA/s200/IMGP9674.JPG" width="135" /></a></div> Selle vulkaani iseärasus on 3 kraatrit, millest 2 on kõrvuti, eraldatuna vaid madala ja suhteliselt õhukese kaljuseinaga ning kolmas asub veidike eemal. Kuid järved kraatrites vahetavad aeg ajalt värvi, olles vahest kõik erinevat värvi. Sademete hulgast sõltuvat keemiline reaktsioon, millest siis omakorda järves tekkiva uue sodi värvus. Arusaadav?<br />
Loodetavasti on nüüd ka arusaadav, et neisse ujuma minna pole tervislik.<br />
<br />
Kelimutu on kohalikele püha paik. Legendi järgi usutakse, et järvedes elavad surnud inimeste hinged, seal on nende külad. Suurim järv, vaateplatvormi all olev, on surnud noorte hingede küla, kõrvalolevas elavad kurjade inimeste hinged ja veidi eemal asuvas kolmandas järves vanade surnute hinged.<br />
Ja lõppeks loetakse Kelimutut siiski veel aktiivseks vulkaaniks. Et siis kunagi ta pursakab veel NII KUI NII!<br />
<br />
Kuigi vihmahooaeg oli kohe-kohe algamas, sebis ringi uskumatult palju turiste, neist 100% indoneeslased. Tihti tundus, et 4 valget olid neile suurem elamus, kui kuulsad kraatrijärved. Meid pildistati salaja ja avalikult, üksi ja koos kohalikega. Põhitähelepanu langes naistele, Vahur ja eriti mina saime suht rahulikult ringi kolada.<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="http://2.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/S5ei1ULDdnI/AAAAAAAAAeM/HMRdxNSIwOQ/s1600-h/IMGP9673.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="133" src="http://2.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/S5ei1ULDdnI/AAAAAAAAAeM/HMRdxNSIwOQ/s200/IMGP9673.JPG" width="200" /></a></div>Päeva naelaks kujunes konkurentsitult siiski Anju, kes sel ajal, kui mina Vahuri ja Leaga higist nõretavatena mööda kaljusid kolmandasse kraatrisse ronisime, otsustas süümepiinadeta end vaateplatvormi all kaljudel päevitama sättida riietuses, mis neile kümnetele poisikestele kindlustab märjad unenäod vast aastateks ning Anju pilte säilitatakse nüüd teisel pool ekvaatorit vast mitmete rahakottide salataskus niikaua, kuni läikivad erootikaajakirjad Indoneesias vabamüüki jõuavad.<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"></div><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="http://2.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/S5exgGSg7UI/AAAAAAAAAec/6J2vsO4sxb0/s1600-h/IMGP9692.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="133" src="http://2.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/S5exgGSg7UI/AAAAAAAAAec/6J2vsO4sxb0/s200/IMGP9692.JPG" width="200" /></a></div>Enne parklast tagasisõitu toppisin keedetud ja puhtaksnäritud maisitõlviku Insenerile sumbuti otsa. Selle eest, et ta sama asja mulle kodaraisse tsuskas. Kahju, et ta enne, kui ma üles tunnistasin, ise aru ei saanud, miks ta pill välja suri ja sel jõudu polnud. Aga mul ja Leal oli sigalõbus.<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="http://2.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/S5e0OcE_gdI/AAAAAAAAAek/uJHlDQRaDwk/s1600-h/IMGP9705.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="200" src="http://2.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/S5e0OcE_gdI/AAAAAAAAAek/uJHlDQRaDwk/s200/IMGP9705.JPG" width="133" /></a></div>Pärast lõunat tegime rolludel ja Helmi joonistatud kaardi abil orienteerudes ümbritsevatele küladele ringi peale. Küla-, mets-a ja mägiteed väärilised olema osa Pariis- Dakar ralli rajast. Miljoni dollari vaated, kohati on tee 200 m kõrguse vertikaalse kaljueendi peal!<br />
<a href="http://3.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/S5e095ni9vI/AAAAAAAAAes/1y5HeqISAis/s1600-h/IMGP9725.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="200" src="http://3.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/S5e095ni9vI/AAAAAAAAAes/1y5HeqISAis/s200/IMGP9725.JPG" width="133" /></a>Esimeses külas, Nua Ndaris, oli põhitegevusalaks tikatite, ehk siis rahvuslike mustritega kangaste, saride ning sallide tootmine. Imekombel ei olnud pressingut neid ostma. Küll aga sattusime siia õnneks just mangode koristamise ajaks. Käis see "tuletõrjemeetodil"- 1 vend ronis kõrgel puu otsas ja loopis mangosid alla, all aga üritasid 2 venda mango omavahele pingutatud teki peale püüda. Vahel läks nihu ja mango prantsatas maha, siis see läks kohe söögiks. Antud juhul siis meile, kui kõrgetele ja tähtsatele külalistele kaugelt maailmast.<br />
Imearmas külarahvas oli, kõik lõbusad, lahked, jutukad (nemad oma keeles, meie omas) ja heatahtlikud.<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="http://4.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/S5e6bxDjtBI/AAAAAAAAAfU/kGtOVfX8q18/s1600-h/IMGP9737.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="200" src="http://4.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/S5e6bxDjtBI/AAAAAAAAAfU/kGtOVfX8q18/s200/IMGP9737.JPG" width="133" /></a></div>Insener oli koorimistöö peal (kui aega sai, siis sõi ka), meil polnud muud muret kui mangod alla kugistada, aega ajalt nägu, käsi, lõuga ja kaela puhastada mangomahlast ja kehakeelega tänulikkust avaldada. Elu MAITSVAIMAD mangod!<br />
Püüdsime neile ka raha jätta, kuid keelduti üheselt Sihuke asi saab juhtuda vaid kaugel linnadest ja turismiärist.<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="http://1.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/S5e2eoOFR3I/AAAAAAAAAe0/mEesVv_33WI/s1600-h/IMGP9780.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="133" src="http://1.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/S5e2eoOFR3I/AAAAAAAAAe0/mEesVv_33WI/s200/IMGP9780.JPG" width="200" /></a></div>Teises, Jopu külas nägime 400 aasta vanuseid traditsioonilisi maju. Kaetud ilmastiku eest ropult kõrge kõrge, iseloomuliku kujuga rohukatsusega. Ühte ei tohtinud pildistada, sest seal hoitakse sajandeid vanu tähtsate esi- ja külavanemate säilmeid ning seal elavad ka nende hinged, kes pildile jäädes ei pruugi sealt enam vabaks saada.<br />
Külarahvas ikka sõbralik, uudishimulik ja lõbus. Leal arenes nagu ikka ühe ingleeset valdava kohalikuga usaldav kodu- ja kultuurilooline vestlus.<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="http://3.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/S5e29yLq0eI/AAAAAAAAAe8/6As7qGinGWU/s1600-h/IMGP9774.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="200" src="http://3.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/S5e29yLq0eI/AAAAAAAAAe8/6As7qGinGWU/s200/IMGP9774.JPG" width="133" /></a></div>Tagasitee kulges mööda asfalti. See on põhimaantee läbi Florese saare idast läände. Selle äärde jääb elu, mööda seda liigub raha. Ja järelikult selle ääres on harva kohti, kus pole asustust ega inimesi. Ja kõik need inimesed seal on alati lahked, rõõmsad, avatud. Võimatu on neist mööda sõita nii, et sulle rõõmsalt ei lehvitataks.<br />
<br />
Õhtuti proovisime erinevate söögikohtade kööke. Külas siiski vaid üksikud turistid, kuid tellimise ja toidu etteandmise vahele jääb ajakuristik. Tea, kas on põhjus selles, et madalhooajal, kui sa ei pruugi õhtuks ka ühtegi klienti saada, ei hoita mingeid toiduvarusid kohapeal, vaid pärast tellimuse saamist minnakse ja ostetakse puuduolev juurde. Või hoopis proosalisem põhjus - see on ju Aasia, siin on kõik "manjana" ehk "sanuk (tai)".<br />
<br />
<br />
24. november<br />
<br />
<a href="http://3.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/S5e40epYbeI/AAAAAAAAAfM/oE2r0ohhlBw/s1600-h/IMGP9858.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="133" src="http://3.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/S5e40epYbeI/AAAAAAAAAfM/oE2r0ohhlBw/s200/IMGP9858.JPG" width="200" /></a>Esmaspäev on siin Suur Turupäev. Igalt poolt ümbuskonna küladest tuleb suure maantee äärde Moni turuplatsile kokku oma põllukama, kala või muud sadat asja müüma kirev, lõbus, sebiv ja lärmakas issanda loomaaed.<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="http://3.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/S5e9tNT1svI/AAAAAAAAAfc/hYCvztYsHoc/s1600-h/IMGP9820.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="133" src="http://3.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/S5e9tNT1svI/AAAAAAAAAfc/hYCvztYsHoc/s200/IMGP9820.JPG" width="200" /></a></div>Turult lahkuvad bemod, bussid ja truckid laetakse inimesi ja kaupu NIII täis, et seda on mittekäinul ja -näinul raske ette kujutada. Ehk siis jälle, kordamast me ei väsi, kogu Aasia kolmandais riikides käib see asi nii, et (näiteks kutsikad) "10 is maximum, but 17 is optimum". Näiteks rollu puhul on aksepteeritav väide, et 3 is maximum, but 6 is optimum.<br />
<br />
Helmi kaudu tellitud "privat car"viib meid 300K eest enne lõunat juba Monist edasi, Maumere'sse. 1+5 jeepi pandi sisse 1+8, aga täitsa OK oli, oleks kohalikke veetud, siis oleks 1+12, sest nad kannatlikumad ja neile odavam hind ka ju. Aga kui oleks viitsinud ise tee ääres hääletada, siis oleks hind Helmi vahendustasu võrra seeditavam olnud ja usutavasti veel ka kaubeldav, sest krt, jeep oli ju täis.<br />
<br />
<br />
Vaata kogu pildigaleriid, <b><a href="http://nagi.ee/photos/valdek/sets/243837/">http://nagi.ee/photos/valdek/sets/243837/</a></b>valdekhttp://www.blogger.com/profile/07718038060308206206noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-1984692503258794972.post-15567476926791234432009-11-19T18:24:01.167+02:002010-03-12T11:43:49.967+02:00Boti rolluralli ja 3,5 km vett jalge all, Lääne-Timor<b>Valdis ikka: </b><br />
<br />
18-21.11.2009<br />
Laeval, teel Kupangi, tuli kellegil mõte, et mida halli me seal ööbime, hoiame 1 päeva kokku ja paneme kohe saabudes Timori sisemaale, Soe'sse (spordilaager, eks). Sadamast ei läinudki taksoga hotelli otsima, vaid joonelt <b><a href="http://www.lavalontouristinfo.com/">Lavalon I-baari</a></b>, vana sõbra Edwiniga nõu pidama.<br />
Nõupidamised on selle poolest toredad asjad, et suurest rääkimisest hakkab kurk kuivama, ravimeiks sai antud juhul siis hulga värskeid mangosheike, õllesid ja gintoonikuid.<br />
<br />
<a href="http://3.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/S2XumwhkmhI/AAAAAAAAAbM/xc2r5Nn8aUQ/s1600-h/IMGP9179.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="200" src="http://3.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/S2XumwhkmhI/AAAAAAAAAbM/xc2r5Nn8aUQ/s200/IMGP9179.JPG" width="133" /></a>Siin toimus ka üks erakordne kohtumine. Väsinud T-särgis penskarist soomlane vandus perkaleid, et selles karupees naapureita virosta saatavilla. Aga mitte see pole tähtis- vana oli 6-ndat aastat ümbermaailmareisil ... väikesel ühemehe purjejahil, mis tema enda sõnul on nii vana, et see kogu reisi vältel rohkem aega vees või kuivale tõstetuna remondis kuivanud, kui seilata saanud. Uus-Meremaal näiteks elas ta poolsunnitult 22 kuud, tuli jahti remontida ja eks ringi ka vaja kolada.<br />
Mees samuti low budget reisil, nagu meiegi, oli ankrus siisnsamas baari taga, sadamas parkimine läheb kalliks. <br />
Koju ei plaani enne 2 aastat jõuda. Pole ka veel otsustanud, kas tõmmata ring ümber Aafrika või panna otse.Mina läheks ümber, usun nii teebki.<br />
Vana mees, ega tal kiiret kuskile polevat- naise juurde igastahes kindlasti mitte. Proua käib tal ise sadamates aeg ajalt vastas, järgmine kohtumine tulevat ehk paari kuu pärast Bankokis.<br />
Kas Anju või Lea küsis, miks sa naist kaasa ei võtnud. Kus vana hakkas naerma ja kätega vehkima, minge nüüd, ei sihukest lollust teha tohi, hakka veel vanast peast lahutama. Ja ega ta mahukski , see nii väike jaht, 1 koi vaid sees. Õnneks.<br />
Vana lubas oma ümbermaailmareisist raamatu kirjutada, jälgige siis. Autoriks Matti Lappalainen. Ja tervitused Mattilt Vambo Käerile Dominiiklaste kloostrist.<br />
<br />
Nõupidamise otsus oli ühehäälne- bussijaama ja liinibussiga saare keskele, Soe'sse. Tehtud, mõeldud. Public taxi e bemoga bussijaama. <br />
<a href="http://2.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/S2Xu21qbg0I/AAAAAAAAAbU/HnaLdfnRluM/s1600-h/IMGP9187.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="149" src="http://2.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/S2Xu21qbg0I/AAAAAAAAAbU/HnaLdfnRluM/s200/IMGP9187.JPG" width="200" /></a>Viskasime kodinad bussi, öeldi et kohe läheb. Noh, selge, nagu ikka Aasias, kui buss kohe tuleb, läheb, siis heal juhul tunni jooksul. Kui varsti peaks minema, siis on lootust täna liikuma saada. Igastahes seoti juba padajanni katusele- nagu igal pool seni nähtud, on nii kutsikatel kui ka liinibussidel alati ka cargo funktsioon täita. <br />
<br />
Oebobo bussiterminal on muuseas ka see nimetamisväärne paik maamuna peal, kus ma esmakordselt elus koeraliha sõin. Ausalt.<br />
<a href="http://3.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/S2XvTFpfkqI/AAAAAAAAAbc/Wn4dRqQzU2w/s1600-h/IMGP9188.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="133" src="http://3.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/S2XvTFpfkqI/AAAAAAAAAbc/Wn4dRqQzU2w/s200/IMGP9188.JPG" width="200" /></a>Näitasin näpuga vaagnatele ja peremees seletas, mis mögin kus on. Ühes oli <i>"doog miit"</i>. Misasja?! Wilddog? Forestdog? <i>"No, normal dog, city dog". </i>Tohohh krt????? No ei saa ju proovimata jätta, loomake juba niikui nii potist läbi käinud, päästa ma teda sealt enam ei saa. Lea loobus, aga Teder ja Anju jõudsid juba enne mingi teise söökla valida, jäid kuhugi ettepoole kala sööma.<br />
Vahur, kes nüüd toiduvaliku osas "NII igav" oli?<br />
Ja tee või tina, tuleb tunnistada, et vaid mõned oma naise, ämma ja ema tehtud jõuluseapraed on olnud maitsvamad, kui selle Kupangi koera(kese) liha (rahu tema hingele)! Kokakunstilgi võib siin muidugi süüd olla, kuid laisk oli see kokk küll olnud, lihatükkidel olid kohati mõned karvad küljes ... pisiasi selle maitse juures.<br />
Et siis, kui keegi tahab ka maitsta, siis vaadake Oebobo bussiterminali servas mitmed warungid, ühes neist. Küsige julgelt.<br />
<br />
Soe'sse jõudsime pimedas, pole just parim positsioon öömaja otsinguiks.See, mille ees bussijuht peatus, oli täis. Info valgetest turistidest levis hetkega ja kohe ilmusid välja motomehed ja 1 pikap ning pakkusid küüti.<br />
Lehmakauplemine päädis nii, et Anju ja Lea said kumbki omale ühe ojecipoisi ja meie Inseneriga ronisime pikapi kasti juukseid tuules lehvitama. Viimane küll võimalik vaid Inseneril. <br />
Tuttav jama, turiste pole kuskil näha, aga LP-st valitud odavamad öömajad järjest fullfullfull. Pagana kohalikud, olge rohkem lastega kodus! ;o) Ralli pimedas linnas lõppes siiski edukalt, lõpuks joppas- ojecipoisid (mototakso) võtsid initsiatiivi ja leidsid meile odava ja sobiliku hotelli. Oli teine suur nagu väike kaubamaja ja meenutas mulle nõukaaegseid Kesk-Aasia vabariikide pealinnade gostiinitsaid. <br />
Hommikul avastasime peldiku kopslemisbasseinist (kes alustas lugemist mitte algusest, siis see on tünn või veekast peldik/dushiruumis, kust võtad kopsikuga vett perse pesemiseks või dushitamiseks) pisikesed ja peenikesed mustad vingerdavad ussikesed. Loodetavasti olid need ikka seda tõugu, mis inimeste kehaavauste kaudu sisenenult sinusse oma pesa teevad ja varsti koorunud vastsetele saab sinust sahver, mida seestpoolt tühjaks sööma hakatakse.<br />
<br />
<a href="http://4.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/S2XvsEiU8iI/AAAAAAAAAbk/hi-TZ2zsR8Q/s1600-h/IMGP9280.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="133" src="http://4.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/S2XvsEiU8iI/AAAAAAAAAbk/hi-TZ2zsR8Q/s200/IMGP9280.JPG" width="200" /></a>Hommikul rentisime pärast läbirääkimismaratoni ojecipoistega 2 rollut, 80K/tk. Kallim, kui harjunud olime.<br />
Sihtpunktiks jõuda läbi mägismaa Timori lõunarannikule, väisates teel muuhulgas ka Boti küla, mis kuulus oma imelise ümbitseva maastiku, keskmaa mägedega, oma sajanditevanuste traditsionaalse külarhitektuuri, elukorralduse ja kommete poolest. Tänu Boti oma "kuningale" (Raja) ja tema truudusele iidsetele traditsioonidele pole misjonärid ja klassikalised religioonid suutnud sealkandis kanda kinnitada. Rahva lemmik on nüüd küll juba mõne aasta botilaste oma paradiisis, kuid tema üritus elab tema naise- kuninganna, kuningapoja ja kuningatütre toel edasi.<br />
<br />
<a href="http://4.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/S2XwRlQWgfI/AAAAAAAAAb0/V-MQq9L7D3Q/s1600-h/IMGP9285.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="133" src="http://4.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/S2XwRlQWgfI/AAAAAAAAAb0/V-MQq9L7D3Q/s200/IMGP9285.JPG" width="200" /></a>Soe'st võtsime suuna põneva nimega kohta, Niki Niki. Esialgu asfalt, lust ja rõõm kimada. Kõigil ristmikel teeme järjest joogi, mango ja teeküsimispeatuseid.<br />
Siin seal kadreerimispausid, traditsioonilised ajaloolised elamud neil siin kohe eriti fotogeenilised. Sellistes primitiivsetes onnides on siinsed rahvad elanud sajandeid, kuid nüüd Indoneesia valitsus otsustas, et lõpp sellel viletsal ja inimvääritul elul. Kohustati inimesi ehitama endale kaasaegsed, laudadest seintega korralikud majad, veel parem, kui lausa kivist ja plekkkatusega. <br />
<a href="http://3.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/S2XwCH8HLqI/AAAAAAAAAbs/5T4PYwxaKAo/s1600-h/IMGP9258.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="133" src="http://3.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/S2XwCH8HLqI/AAAAAAAAAbs/5T4PYwxaKAo/s200/IMGP9258.JPG" width="200" /></a>Käsk on vanem, kui meie, rahvas ehitas uued majad, kuid seda vanade elamute ette ja ... elas nende taga edasi oma vanades heades rohuonnides, sest need olevat tervislikumad, hingavad paremini, lapsed ei haigestuvat nii palju.<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="http://4.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/S2Xy1pfu2-I/AAAAAAAAAcU/_gHrft6MzNM/s1600-h/IMGP9265.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="133" src="http://4.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/S2Xy1pfu2-I/AAAAAAAAAcU/_gHrft6MzNM/s200/IMGP9265.JPG" width="200" /></a></div>Ühte sellisesse ronisime pererahva loal ka sisse. Keskel lõkkease, nagu danidelgi Paapuas, kuid serva ja maa vahel õhuvahe. Sees roovitis pigitunud nagu meie suitsusaunas. Parsi peal kuivavad maisitõlvikud, mingid maltsad jne.<br />
<a href="http://4.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/S2Xx1TxjNsI/AAAAAAAAAcE/O9pOG0ifVII/s1600-h/IMGP9205.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="133" src="http://4.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/S2Xx1TxjNsI/AAAAAAAAAcE/O9pOG0ifVII/s200/IMGP9205.JPG" width="200" /></a>Astume mitmesse õue sisse, pererahvas särab võimalusest võõraid inimesi näha ja vastu võtta. Tõeliselt huvitav on nende igapäevasesse elu sisse minna, vaadata, kuidas nad elavad, mida teevad, et ära elada. Ühes mäenõlvale jääva elamise juures kaevas noorperemees kaevu. Nii meetrine auk maa sees, katus peal ja redel kaob musta sügavusse, põhja näha polnud, kivike kukkus ikka mitu sekundit. Redeliks oli bambuslatt, millele klotsid bambusnööriga külge seotud. Poiss kaevas all kirka ja kühvliga, naine ja ema tõmbasid nööriga kivi- ja mullaämbri üles. Sügavust võis olla hetkel 15-20 m jagu ja millal ta veeni jõuab...? Jõudu ja vaimukindlust talle. <br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="http://2.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/S2XyFJYWR6I/AAAAAAAAAcM/RPk_G3gBW6g/s1600-h/IMGP9254.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="200" src="http://2.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/S2XyFJYWR6I/AAAAAAAAAcM/RPk_G3gBW6g/s200/IMGP9254.JPG" width="133" /></a></div>Arvatavasti seetõttu, et Boti kandis on vaid halvad ja väga halvad lahtise kruusaga mägiteed, ei näinud me seal ühtegi turisti. Tee lookles mööda kuiva, kaunist ja müstilist mägismaastikku üles alla, üles alla, mööda mäeharju, järsud laskumised, sama järsud tõusud. Kord kitsas, kord lausa jalgrada, kord sügavate rööbastega või paksu lahtise kruusakihiga, kuhu meie rollud tõusudel kinni jäid. Nuta või naera, aga naised pidid mitmeid tõuse jala võtma, kahekesi üles ei saa. Mina ei nutnud, ma sain Inseneriga äksõnit. Aeg ajalt pidime siiski ka ise rollut kõrvalt mäest üles trügima. Tõelise Pariis-Dakar ralli Soe-Boti mitte kehvem, vaid lühem variant.<br />
Krt, ma kärsatasin ratast valelt poolt üles lükates oma sääre vastu tulikuuma sumbutajat ära. Hea seaprae lõhna tuli. Kuni reisi lõpuni käisin kinnikasvamast keelduva haavaga ringi. Õnneks sai aega ajalt soolase mereveega desinfitseerida.<br />
<br />
Mingil ristmikul sõitsime üllatus-üllatus, politsei teesulule sülle. Keset karu peed, keda püüda? Loomulikult polnud minul peale rollu enda dokum-de muud halligi ette näidata, ei juhilube ega ka isikutunnistust. Aga juba kontrollitud trikk- oled löödult üllatunud, siis kurb lõust ette manada, tunnistad, et oled tõesti kaamel ja ausa mehena naeratades, lubad järgmine kord hea poiss olla. Töötas.<br />
Muuseas liikluspolitseinikud on siin enamasti tõelised chipandeilsid. Naistel näod reetsid, et mingi plõks käis neil kuskil seespool- vaaau, vat ö mään!<br />
<br />
<a href="http://4.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/S2XzDSRPtnI/AAAAAAAAAcc/tdf_HHt6XrE/s1600-h/IMGP9294.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="133" src="http://4.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/S2XzDSRPtnI/AAAAAAAAAcc/tdf_HHt6XrE/s200/IMGP9294.JPG" width="200" /></a>Kaugetes kolkakülades jooksevad päris pisikesed lapsed meie peatudes hirmunult kisades peitu. Suuremad jooksevad ikka vaatama, aga keegi ei karju gula-gula või mani-mani. Rahvas on ülisõbralik ja lahke. Kõik lehvitavad ja naeratavad, kui mööda sõidame. Siin on valge inimene palju suurem vaatamisväärsus, kui Paapuas, Baliemi oru äsjakäidud osas.<br />
<br />
Et offroad rallietapp, võiks ehk nii nimetada seda Boti kandi mägist lõiku, venis oodatust pikemaks, siis oli selge, et me mere äärde ei jõua ja hakkasime läbi külateede ristmike ämblikuvõrgu otsima tagasiteed Soe'sse. Ühel ristmikul ostsin mingi roosa joogi, mis osutus siirupisarnaseks E-ainete kontsentraadiks ja mille joodavaks lahjendatud lahus keeras ISEGI MINU soolestiku natukeseks ajaks lurriks. Hea, et sõbrad seda ei joonud, nad oleks tulnud muidu reisi lõpuni hospitaliseerida.<br />
<br />
<a href="http://3.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/S2XwiG-DgNI/AAAAAAAAAb8/BbyNlVOuhqA/s1600-h/IMGP9298.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="133" src="http://3.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/S2XwiG-DgNI/AAAAAAAAAb8/BbyNlVOuhqA/s200/IMGP9298.JPG" width="200" /></a>Tagasiteel saime vist isegi veidi vihma, see haihtus maapinnalt hetkega, nii krdi kõrb oli. Lõunat sõime seekord seekord ühes teeäärses ERITI toores warungis. Õlut siin warungites ei müüda, kuid müügiputkadest saab janune teeline ikka häda kustutada. Kuid ära looda leida külma!<br />
Soesse jõudnult kotid selga ja teeäärde bussi ootama, neid pidi käima kuni hilja õhtuni, et Kupangi sõita. Minutit 10 ja meid korjas üles mingi tsartersõitu tegev erabussike, kes tahtis küll topelt, kuid jäi kohe nõusse ka liinibussi hinnaga. Meie seljakottide pagasnikusse mahutamisel vajas tagaluugi kinni surumine 3 mehe jõudu Tagasi Kupangi jõudsime 2X kiiremini ja 4X mugavamalt.<br />
<br />
Kohal jälle pimedas, kuid teadsime, kuhu seekord minna. <a href="http://www.lavalontouristinfo.com/">Lavalone Homestay and Hostel</a>, puhas, askeetlik ja väga odav. Õhtu veetsime jälle nightmarketil. Dziisas, seekord olid kalmaarid hiigla maitsvamad, kui krevetid, mis hiilgasid siiski oma tavalises headuses. Soovitan soojalt, kui Kupangi satute, ärge seda kohta vahele jätke. Hommikuks tellisime takso järele, et Bolok sadamasse praamile jõuda. Spordilaager jätkub, järgmine kodu saab olema Florese saarel, aga kauaks, pagan seda teab, eks õunte pealt vaata.<br />
<br />
Kella 6 ajal läks mees nagu ikka jahile, sest ega odava öömaja hommikusöögiga ju peret ära ei toida ning saabus kotitäie rasvaste suus sulavate banaani- ja maniokipirukatega. Seljakottide pakkimine oli küllap hotellipoistele signaaliks, et aeg on nännimüüjad ruttu kohale kutsuda, ohvrid hakkavad lahkuma.<br />
Ja algaski ebavõrdne ning peaaegu, et ettemääratud tulemusega kauplemisduell Rännurebane Anju vs tulest, veest ja vasktorudest läbi käinud 2 rändkaupmeest oma sallide, rättide, tikatite ja muu nänniga.<br />
Kuid enne, kui Anju jõudis teha või välja öelda valesid strateegilisi otsuseid, saabus valgel ratsul kauplemisguru ise ja hakkas Anjut "siil : "ikka serviti"" kombel teisest toast vaenlasele arusaamatu eesti keeles kauplemisnippe ning müügimeeste psühholoogia salakäike õpetama.<br />
Tulemus, Anju sai oma nänni norm hinnaga kätte ja kaarnad lendasid laiali poolega loodetust.<br />
Anju, sa peaksid mulle nüüd tglt õlle välja tegema. Või tegid juba?<br />
<br />
<a href="http://1.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/S2X4nK9dOkI/AAAAAAAAAck/waEQjiEbKoA/s1600-h/IMGP9311.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="133" src="http://1.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/S2X4nK9dOkI/AAAAAAAAAck/waEQjiEbKoA/s200/IMGP9311.JPG" width="200" /></a>Tellitud paksu taksojuhi saatsime oma Landcruiseriga pikalt, sest küsis palju rohkem, kui õhtul kokku lepitud sai. Vana jäi vihaselt (ehk enda peale) järele vaatama, kuidas me tänavalt mööduva bemo sebisime ja sadama poole jeehhhat panime. Suur tükk ajab suu lõhki.<br />
Sadamas, kui piletid 18 tunnisele loksumisele üle Sawu mere Florese saarele, Ende sadamasse ostetud, viisime pambud varakult laeva, et paremat platsi saada. Võtsime keskmisel dekil endale akna alla 2 toolirida.<br />
<a href="http://2.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/S2X4zNVeNvI/AAAAAAAAAcs/WxU0kB1g8g4/s1600-h/IMGP9316.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="133" src="http://2.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/S2X4zNVeNvI/AAAAAAAAAcs/WxU0kB1g8g4/s200/IMGP9316.JPG" width="200" /></a>Laev sarnanes nõukaaegsele Hiiumaa kopsikule, aint palju suurem. Igasuguse kauba laadimine juba käis, kaste, kotte, rollereid tassiti, veeretati ja laoti laevale. Piigad jäid kohti hoidma, me Inseneriga läksime kaldale lõunat sööma. Tagasi saabusime kaasas pudel sopit, närimist teele ja superüllatusega naistele. Oota, ära kiirusta!<br />
Alumine dekk oma superökonomi tariifiga oli igast otsast ja külgedelt tuulele ning vihmale avatud kaubadekk, keskmisel dekil oli normalökonomi klassi "salong", üleskeritavate presendist kardinatega kaetud aknaaukudega (ruloode esiemad) ja bisnisklass, mis erines ökonomist vaid klaasitud akende, ventilaatorite ja narmendavate pehmete vakstutoolide poolest. Ühesugune rooste ja ajahammas igal pool. Meil oli kõva boonus, otse meie toolide ees olid päästevestide kapid- Indoneesia praamiõnnetused on ju maailma meedias juba uudiskünnist mitteületavateks kujunemas.<br />
<a href="http://4.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/S2X47ProGmI/AAAAAAAAAc0/tXo0d9C-hpM/s1600-h/IMGP9329.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="200" src="http://4.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/S2X47ProGmI/AAAAAAAAAc0/tXo0d9C-hpM/s200/IMGP9329.JPG" width="133" /></a>Alumisel, kaubadekil lamas ja istus maas vahest sadakond inimest, suuri ja väikseid, igasugust pudipadi, träni, suure ja väikesi kaste, mitukümmend rollut, kirst kadunukese ning lähisugulstega ümber ja pappkastivirn mitme tuhande tibuga. Säutsumine, piiksumine kostis ära kolmandale, meeskonnadekilegi. Meie salong tuli rahvast täis, vast 150 inimest ja bisnises vbla 50 kanti. Sadamas kolmanda deki reelingul kõõludes nägime ümber laeva tiirutamas mitmeid väiksemaid raisid ja ka ühte manta raid.<br />
Ainukeste valgetena olime welkamm kaptenisillale, samuti kasutasime meeskonna peldikuid, need olid talutavad erinevalt üldpeldikuist. Indoneesia praamide peldikuist leiab interneedusest mahlakaid kirjeldusi, ka meie omad oleks väärilised olnud. Kui tahate, võtke ühendust, kirjeldan.<br />
Rabasime oma naisi üllatusega, kotist ilmus välja 2 purki kondenspiima, nad juba ammu unistanud sellest. Nüüd läks orgiaks. Naised sulasid ja särasid, tänutäheks eraldati meilegi mitmeid lusikatäisi, oma käega, hellalt otse suhu. Mehed kasvasid ka selles säras igati mehemaks ja õlgadestki laiemaks, aga ... ohh, mis mul sest ...<br />
<br />
Kaptenisillal, õpetas <i>cheaf officer</i> meid laeva juhtima. Uurisin merekaarti, meie kursi all oli juba paari sõidutunniga kogunud 1,5 km sügavust, öösel seilame pikalt üle 3,5 km sügaviku. Ausalt öelda hirmutav ja raske seda ette kujutada.<br />
<a href="http://3.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/S2X5VBB7lAI/AAAAAAAAAdM/iat_iurBUcI/s1600-h/IMGP9321.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="133" src="http://3.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/S2X5VBB7lAI/AAAAAAAAAdM/iat_iurBUcI/s200/IMGP9321.JPG" width="200" /></a>Magama sättisime end laevast renditud paksudel vakstuga kaetud madratsitel tooliridade vahele ja mina pahaaimamatult akna alla. Öösel läks pagana tuuliseks ja hakkas vihma kallama. Eks proovi magada, kui sulle aknaaugust pähe sajab. Ja hakkas kuratlikult kõigutama, minu ärevil meelte arvates ohtlikult suure kreeniga, laine näis laevatuledes vaadatuna ikka päris suur, nagu tormisele ookeanile kohane.<br />
Ronisin bisnisklassi vihmavarju, kuid raske oli uuesti magama jääda, mõtted sebisid päästevestide kapi, mis nüüd tundus olevat minust ärevusttekitavalt kaugel ja viimaseid minuteid külili ujuva laeva seinu mööda ülesronimise tehnikaid ja strateegiaid pidi.<br />
Aga seekord polnud me äravalitute hulgas ja hommikul leidsime kella 5 ajal meie suure munakoore juba rahunenud Sawu merel (India ookeani kirdenurga ääremeri) õnnelikult silmapiiril paistma hakanud maa, imeilusaks loetud Florese saare poole tossutamas.<br />
PS. Järgmisel päeval sain naiselt muretseva SMS, et kas me ikka elame veel, uudistes teatati, et Indoneesias jälle tormisel merel 1 praam inimestega koos põhja läinud ja meist ammu ei kippu ega kõppu. <br />
<br />
Öö jooksul oli siiski üht teist juhtunud- Anju vaevles öö läbi mõningase iiveldusega, mis ei andnud ka hommikuks järele ja mina sain pagan teab millest soolestiku jälle kergelt lurisema. Õnneks siiski mitte tegevusvõimet halvavalt. Arvatavasti krdi sopist, sest olin ainuke, kes seda seekord imes. Kuigi pole kunagi kuulnud, et alkohol nii mõjuks. Kuigi ... mine sa tea, mis sitta selle puskari sees olla võis, maitse polnud igastahes parimate seast, isegi Lea keeldus teist korda proovimast.<br />
<br />
Seilasime mööda vulkaanist, mille otse merre vajuvalt järsult küljelt oli näha susisemas õhku 2 vihast kollast suitsujuga, mis mäge katva pilvemütsiga kõrgemal sõbralikut ühinesid.<br />
<a href="http://1.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/S2X5IS7IEAI/AAAAAAAAAc8/rQHQyzPZ72k/s1600-h/IMGP9345.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="133" src="http://1.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/S2X5IS7IEAI/AAAAAAAAAc8/rQHQyzPZ72k/s200/IMGP9345.JPG" width="200" /></a>Ja siis me neid nägime, ammune unistus sai teoks, väike delfiiniparv surfas laeva vasakus poordis, tegi täiega trikke. Ilus.<br />
Ende lahte sissesõidul sai aeg ajalt näha üsna pinna lähedal ujumas mingeid kummalisi peenikesi näivalt sültja või poolläbipaistva kehaga 1-2 meetriseid usse. Meremaod nad vist polnud, ei olnud näha, et üks ots oleks olnud pea ja teine saba, mõlemad otsad ühesugused. Üsna ijakk tegelased!<br />
<br />
<a href="http://2.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/S2X5OHnCDJI/AAAAAAAAAdE/0awhMnSOrP4/s1600-h/IMGP9374.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="200" src="http://2.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/S2X5OHnCDJI/AAAAAAAAAdE/0awhMnSOrP4/s200/IMGP9374.JPG" width="133" /></a>Ende sadam. Mis te arvate, mis meid ees ootas? Ei, vale! Ei tulnud trügida kail läbi ennast valjult müüa püüdvate taksojuhtide summa. Juba laevasuul haaras meid enda kaitse alla 1 kapisuurune sell, kes viisakalt ja soliidselt end tutvustas ja pakkus mugavat transat kuhu iganes. Hind oli üsna tõelähedane, kuid kauplemisruumiga siiski, võtsime pakkumise vastu. Küllap oli ostnud endale võimaluse esimesena kliente sebida ja et valvurid konkurendid sadama siseterritooriumilt eemal hoiaksid , sest kõik teised ärimehed kisasid hääli kähedaks sadama väravate taga.<br />
Sõit läks otse Kelimutu rahvusparki, maailma looduspärandi listi kuuluva vulkaani alla.<br />
Aga sellest, mis seal juhtuma hakkas, juba järgmises loos.<br />
<br />
<br />
Vaata kogu pildigaleriid, <b><a href="http://nagi.ee/photos/valdek/sets/243837/">http://nagi.ee/photos/valdek/sets/243837/</a></b>valdekhttp://www.blogger.com/profile/07718038060308206206noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-1984692503258794972.post-24771845660551372062009-11-18T23:23:00.085+02:002010-03-12T11:43:49.982+02:00Rote ja palmipuskar, Lääne Timor<b>Valdek spiiks jälle<br />
</b><br />
<b>Tallinnas 26.01</b><br />
<b><br />
</b><br />
15.11.2009<br />
Eile sai käidud mototaxiga (ojek) kuskil linna teises servas Rote (Roti) saarele laevapileteid ostma. Valisime economy klassi (105K, 130 eeku), sest väidetavalt Bisnisklassis on sul küll airkonn, kuid kauased kogemused ütlevad, et Aasias, kui tahad valge inimese niru tervist säilitada, karda nagu vanakurat välku kõike, kus on airkonn (va hotellid, sest seal saad reeglina seda ise timmida).<br />
Airkonn taksodes, kaubamajades, bussides, kauplustes on kõige kurja algjuur, sest need on keeratud nii kuradima põhja, kui regulaator laseb. Mida külmemaks oma õhu jahutanud oled, seda kõvem ja rikkam mats oled. Kohalikud ei saa sust aru, miks krdi pärast mingi loll higist leemendav gringo palub airkonni maha keerata ja põgeneb poest, kui soojemaks ei saa. Taksodes keeran jahutuse otsustavalt ise maha, sest reisil on tervis eriti kallis ja hädavajalik kraam.<br />
<br />
Hommikusöök oli häbematult kesine, tee ja 2 banaanitükki tainas, et ma lippasin tänavale ja ostsin nurgapealsest pirukakärust hunniku banaani ja tainast juurde. Magustoiduks sületäis sulavalmis mangosid.<br />
Nii ilusaid sõnu võibolla polegi, et seda maitset kirjeldada, aga tehniliselt nii võiks see nii välja näha - meil saadaoleva mango maitse tuleks korrutada 100-ga, siis võtta ruutu ja liita 64, vott NII maitsvad olid seal mangod valmimisajal.<br />
<br />
Tunnike enne laeva väljumist paneme Susi kummitushotelli peremehe pikapi kastis Tenau sadamasse, 10km linnast. Tee lookleb läbi künkliku kaljupaljanditega kõrbemaastiku, vaid paremal, mere pool on rohelisem, kasvab palme ja riburada järjest kalurikülasid.<br />
Teeme vanaga juttu, saame teada, et L-Timoris on valdav usk kristlus (prtestandid), muslemeid on ca 10% ja Lääne-Timoris on üle 30 dialekti.<br />
<br />
<a href="http://4.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/S2IFoNr_Q_I/AAAAAAAAAYU/tHwQV78_0K0/s1600-h/IMGP9174.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="110" src="http://4.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/S2IFoNr_Q_I/AAAAAAAAAYU/tHwQV78_0K0/s200/IMGP9174.JPG" width="200" /></a>Laev on ees, rahvast murdu, kuid sisse veel ei lasta. Vanakoolitrügijana planeerin ära eduka tormijooksu, kuid läksin haledalt alt. Avati mitte need väravad, mida ma eeldasin avatavat.<br />
Laeval meie economy class oli paras saun, higiseid inimesi ja kompse-kimpse laeni tihedalt täis topitud, seepärast võis meid kõiki suht kohe ja kogu sõidu ajal leida pisikeselt ülemiselt ahtritekilt koos 4 köitega üheks tükiks seotud rolleriga. Lisaks oli laevas peale Bisnissalongi ka meie economist veelgi economim salong. See oli allpool veepinda ja paksult rahvast täis. Kogu laev olevat "full suld aut". 2006 oli samal liinil samasugune laev ümber läinud ja palju haisid sai söönuks.<br />
<a href="http://1.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/S2ICUh2GrHI/AAAAAAAAAYM/j9btHzhx6xA/s1600-h/IMGP8690_copy.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="200" src="http://1.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/S2ICUh2GrHI/AAAAAAAAAYM/j9btHzhx6xA/s200/IMGP8690_copy.JPG" width="141" /></a>Kohalik teismeline tibi üritas mesijutuga Vahurit ära sebida, kuid edutult. Lea oli suhtlemisaldis, nagu alati. Mina ei allunud isegi tibi pilgukontaktidele, niikõvamees olin. Anu aga tagas reelingul minis istudes meesahelsuitsetajate tiheda ja katkematu voo ahtritekile. ;o)<br />
<br />
Saabudes 1h 40min pärast Roti pealinna Baa sadamasse läks lahti tuttav pull- eks otsi endale õige hinnaga transa, kui bemojuhid näivad olevat sõlminud kartellikokkuleppe. Püüti ikka 3x-set kirvest panna. Lõpuks vedas, üks kutt murdus, kartes klientidest hoopis ilma jääda. <br />
Minek Nemberala külla saare edelatipus, vastu India ookeani, suht vähetuntud surfiparadiisi, kui apr-st okt-ni puhuvad tugevad kagutuuled. Valge liiva rannad, rannakaljud, kalurikülad.<br />
<br />
<a href="http://4.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/S2IGzgbhGQI/AAAAAAAAAYc/SOINGN_O24s/s1600-h/IMGP9172.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="133" src="http://4.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/S2IGzgbhGQI/AAAAAAAAAYc/SOINGN_O24s/s200/IMGP9172.JPG" width="200" /></a>Pisikesse bemosse topiti 11 in + 2x nii palju kotte, kaste sumadane. Peale liigutamise oli pehmelt öeldes raske ka välja miskit näha, sest kogu klaasipind oli kaetud ägedate värviliste välismaa kleepekatega, kaasa arvatud ka esiklaas. Viimases oli juhile piisavaks vaateväljaks kleeberdamata jäetud 15 cm laiune piiluriba. Aga mõnes oli kohas kleepsudel läbipaitev koht, nii et nägime end sõitmas kohati asfaldil, siis kruusal, nii siledal kui ka auklikul, kuid maastik, see oli müstiline, kõrbeline, mägine, kaljunukkidega, palmid, palmid, palmid. Jõesängid kuivad- kuid vihmaperiood pole enam kaugel. Ja see pidi loodusesse tormilise elluärkamise tooma- kõik, kõik läheb roheliseks, õitsema ning kasvama lausa silmnähtavalt. Ja pruun kõva ja kuiv tolm muutub lõputuks poriks.<br />
<br />
<a href="http://4.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/S2IHQSpKfrI/AAAAAAAAAYk/iFaWS0Bduzs/s1600-h/IMGP9166.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="133" src="http://4.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/S2IHQSpKfrI/AAAAAAAAAYk/iFaWS0Bduzs/s200/IMGP9166.JPG" width="200" /></a>Kodu valikus võitis konkurentsitult ja pika edumaaga Tirosa, seda küll pärast Thomas Homestay ülevaatamist. Mõlemil sama hind, 100K/tuba, incl kõik toidud, kuid Tirosa ju sisuliselt rannal ja suht nooblid bangalod, Thomas aga hosteli tüüpi.<br />
Saame kõige merepoolsemad hütid, üks neist tutikas, alles maalritööd tehtud. Voodidki just saabunud ja veel kilepakendis. Möbleeriti meie jaoks käigult.<br />
Kohta peab tore suur perekond, 3 põlvkonda koos, mitme koera, kasside ning igat mõõtu sigadega. Ümberringi massiliselt kookospalme. Kui veab, leiad värskelt allasadanud pähkleid, paksu kookosekihiga, millel mahl pole veel käärima jõudnud minna. Perenaine õpetas neid matseetega avama, nüüd suudan ise peret nendega toita, nii piim kui ka bountykiht pannakse pintsli. <br />
<br />
<a href="http://2.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/S2IJSk5PDdI/AAAAAAAAAY0/nLFNRBpNUwI/s1600-h/IMGP8941.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="133" src="http://2.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/S2IJSk5PDdI/AAAAAAAAAY0/nLFNRBpNUwI/s200/IMGP8941.JPG" width="200" /></a>Kui hütid käes, tormasid virulased muidugi kohe ookeani. Rand sedakorda valge liivaga, põhi liivane, rohus, auklik ja künklik. Põhi roosasid ja oranze, suuri kühmulisi meritähti täis. Parasjagu tõus algamas. Et mõõna ajal ujuma saada tuleb 200 m vantsida. Murdlained on rannast kaugel, kuid siiski võimsad. Õhtul pimedas, tõusu tipus võib aga veepiirilt peakat panna.<br />
<br />
Jalutasime koos 2 hilise seaga loojangu ajal piki randa, kuni asustus näiliselt lõppes. Insener sai seal jutu peale kahe sõbraliku rotilasega, kellest 1 politseinik. see lubas talle orgunnida unistuste reisi koos professionaalsete kaluritega ööseks merele kala püüdma. Loomulikult tasu eest, sest vaevalt valgest mehest palju seal kasu on, tülinaks võib olla. Ja küll nad teavad, et kui valge mees miskit tahab, küll tal selleks ka pappi on.<br />
<br />
<a href="http://3.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/S2IH9L2qEiI/AAAAAAAAAYs/UTHqD6Ljw2g/s1600-h/IMGP8699.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="200" src="http://3.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/S2IH9L2qEiI/AAAAAAAAAYs/UTHqD6Ljw2g/s200/IMGP8699.JPG" width="133" /></a>Koduteel pimedas komistasime teises küla servas tühja baari otsa, kus ...NB! oli KÜLMA õlli! Just, sest see polnud sugugi tavaline, et lihtsalt lähed ja ostadki külma õlle. Lihtsalt. Njeeet braaat, kui kuskilt külma leidsid, siis oli ikka pidu.<br />
Ette ruttavalt lisan, et kui ikka sigapalav on ja kurk kähiseb, maitseb soe õll veelgi parem, kui külm tavaoludes. Tervisele ka kasulikum. Aga siiski õudne mõelda, eksju?<br />
<br />
Õhtusöögil tutvume naaberbanksi elanikega, ca 60-ne austraallase Pauli ja tema noore Sumatralt pärit naise, Sonjaga. Puhkamas siin- Pauli restoranis Ubudis, Balil saadakse ilma peremeheta ka hakkama ja lapsed kaelast ära Jakartas. Ning noored hullavadki kahekesi Rotel. Tibi teeb "massale" aeg ajalt bangalo verandal massaazi. On ikka elu!<br />
Enamus turiste ja expatte siin austraallased, Indon-a ju lähim eksootiline ja odav maa neile, mingi 400 km merd vaid vahel.<br />
Pärast mõningast istumist ja mõmisemist koos sopi'ga (sopi- palmipuskar Lääne-Timoris, 12-25 eeku/L) tähistaeva all, läksime enne tuttuminekut ühisele ööujumisele, tõus oli haripunktis, meri palmideni väljas ja 5 m kaugusel olid juba kaelani sees. Ja mida asja!! ... vesi helendas liigutamisel. Sinised, intensiivselt helendavad tillukesed täpikesed tekkisid käe kiirel liigutamisel ja lainete kaldale loksumisel. Bioluminestsents- olen seda näinud varem Puerto Ricos (eriti vinge, kogu vesi helendas) ja Vietnamis. Maailmas ei pidavat palju neid kohti olema, kus sellise võimega vetikaid elab.<br />
<br />
16-18.11.2009<br />
<a href="http://1.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/S2IMQf0_T1I/AAAAAAAAAZM/y3WFIO_pXyQ/s1600-h/IMGP9123.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="121" src="http://1.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/S2IMQf0_T1I/AAAAAAAAAZM/y3WFIO_pXyQ/s200/IMGP9123.JPG" width="200" /></a>Aja end vara maast lahti. Hommikustel koiduaegsetel fotojahtidel rannas saab vahetult sisse elada indoneesiapiipeli elurutiini ja tavadesse. Suhelda rohujuuretasandil, kasvõi kehakeeles, kõik saab selgeks. <br />
<a href="http://1.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/S2IMstX6fzI/AAAAAAAAAZU/8Hg2LfwBb1g/s1600-h/IMGP8956.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="133" src="http://1.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/S2IMstX6fzI/AAAAAAAAAZU/8Hg2LfwBb1g/s200/IMGP8956.JPG" width="200" /></a>Vanainimese linnuune tõttu osalesin ka kiftil kalaturul pärast koitu kalalaevade merelt naastes. Need sõidavad päris kalda alla vööni vette ja ülesostjad, neid on murdu, vist söögikohtade (warung'ide) ja turgude varustajad, tormavad võidu vette, korvid pea kohal, laevadele vastu. Tugevaimad saavad esimesena end laeva vinnatud ja ka parema noosi, eriti, kui on kesine saak. Kui saak hea, siis jätkub kõigile. Nõutuimate kalade osas tekkis lausa ülepakkumine.<br />
Esimesel hommikul olid letis üks 2 meetrine vasarhai (juba suht ohtlik elukas), kaks 1 meetrise diameetriga raid, 1,5 m mureen, paarkümmend 10+ kilost kala ja roppu moodi vähemaid vendi. Kõik läks kaubaks, vaid raid jättis meeskond endale.Kõigepealt müüdi maha hai uimed, tähelepanuväärne delikatess.<br />
<br />
<a href="http://2.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/S2IOdOghhPI/AAAAAAAAAZk/CU1rB4UIP-w/s1600-h/IMGP8822.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="118" src="http://2.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/S2IOdOghhPI/AAAAAAAAAZk/CU1rB4UIP-w/s200/IMGP8822.JPG" width="200" /></a>Lea oli viimastel päevadel samuti eakate elurütmi üle läinud ;o))) noh, kus sa ikka pääsed ja sebis end ka varavalges randa. Insener ja Anju unepuuduse ja varase ärkamise üle hetkel veel kurta ei saa.<br />
Pärast kuninglikku hommikusööki rendime võrrid (50K/p, 60 eeku) ja läheme kruiisile. Anju jäi koju, oli vist veits haige. Sõitsime piki rannikut ida poole. Mitme päeva jooksul kruiisisime läbi päris mitu matkaradiaali.<br />
Mõnusad lonelybiitsid, majesteetlikud kaljumäed, alati naeratavad inimesed, "hello mister" põngerjad, teravate kividega kruusateed, sügavate löökaukudega asfalt, maalilised orud, mere poolt nugateravateks uhutud kaldakaljud, kohati lopsakas loodus, muidu poolkõrbemaastik.Armsad kalurikülad, paadilaevastikega kaldal, rohukatusega bambus- ja kivihütid, kitsed sead, koerad, lambad, vesipühvlid, pisikesed hobused. Oigama panevad miljardivaated.<br />
See kõik ongi Rote saar.<br />
<br />
<a href="http://1.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/S2IKJXqrw3I/AAAAAAAAAY8/szD7O_RnqyE/s1600-h/IMGP9164.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="200" src="http://1.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/S2IKJXqrw3I/AAAAAAAAAY8/szD7O_RnqyE/s200/IMGP9164.JPG" width="133" /></a>Insener Teder ostis endale võimaluse sõita 1 öö kaasa pisikesel kalalaeval õigusega püüda kala, kui tal seda lubatakse, teha kõiki vajalikke ja lubatud töid, millest mõistus ja jõud üle käib ning kohustusega mitte liigselt möliseda ega ka segada. Õhtul läksid merele ja hommikul peaks poiss laekuma. Laekuski, väsinud, unine, aga õnnelik ja elamusi ning emaotsioone täis. Ehk räägib hiljem ise siin, mis tegi ja nägi.<br />
<br />
Muuseas, äriidee järgmistele. Meie poolt reisil läbitud kohtades ja saartel ei näinud kuskil müügil võrkkiikesid, samas kui Birmas, Tais, Kambodzas ja Vietnamis on võrkkiik massiliselt kasutatav elu püsiväärtus. Neid on samapalju, kui rollusid. Ja selles ON ju mõnus lebotada, kus iganes. Kas nad tõesti pole seda veel ära jaganud?<br />
Veel, Roti lääneosas ei leia sa snorglivarustust, tahad vee alla näha, võta kaasa. Korallid on Nemberalla rannavees täitsa olemas, värvilisi kalu ka.<br />
Muuseas, kui sõites rolluga mööda teesid ja läbi sisemaa külade, mida pole kaardil ning peatud mõne kohaliku neiu kõrval, et teed küsida, nad kohkuvad, nagu näeksid valget inimest esimest korda elus lähedalt.<br />
<br />
Tsiteerin nüüd omaenda märkmeist, tol ööl kirjutet:<br />
"Tirin nüüd naaberaustraallase eeskujul oma madratsi verandale tervisliku, soolast tiine mereõhu kätte ja magan täna siin ... koos vedela palmikohinaga, ilus nimi tal, "Sopi" ..., et ärgata koos kõrval röhkivate sigade, su pead nuuskiva koera ja kohalikega lindudega... sorry, sopi ajab veitsa sassi ... ning murdlainete kohin uinutab".<br />
Muuseas, meil siin Tirosa rannas on oma Tsitsero, kerge vaimupuudega kodutu, kes elab rannal 2 teki vahel põõsastes. Kõik ta eluks vajalikud mõned asjad on päeval sealsamas põõsastes. Vend ei tee muud, kui käib mööda randa, joob vahel sopit, sööb maitea mida ja peab kõigevägevamaga Lõunaristi all pikki monolooge maailma asjadest.<br />
<br />
<a href="http://4.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/S2IRUPHHM6I/AAAAAAAAAZ0/e_AvfRqAWQU/s1600-h/IMGP8720.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="131" src="http://4.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/S2IRUPHHM6I/AAAAAAAAAZ0/e_AvfRqAWQU/s200/IMGP8720.JPG" width="200" /></a>Nii, kui valgeks läheb, on rand rahvast täis. Päikesetõusu ajal on mõõna maksimum ja kalurikülade naised on pisikeste käsivõrkudega kõik jalgupidi meres, püüdes mõõnast jäänud loikudest pisikesi kalu ja krabisid, kõike mis söödav. Naiste korvide sisu kinnitas, et issanda söödav loomaaed on väga lai.<br />
<a href="http://4.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/S2ISEEkjjbI/AAAAAAAAAZ8/R64kZnStcWo/s1600-h/IMGP9163.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="135" src="http://4.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/S2ISEEkjjbI/AAAAAAAAAZ8/R64kZnStcWo/s200/IMGP9163.JPG" width="200" /></a>Kõrval kasvatatakse agar-agar vetikat, zelatiini toorainet. Vetikad on seotud merepõhjas paralleelsete nööride külge, seal on terved sellised põllud. Mõõna ajal, kui põllud kuivale jäävad, korjatakse vetikate juurdekasv ja muud nööridesse kinnijäänud rohi ära, ning nii öelda seeme jäetakse uusi võsusid kasvatama. Pärast kuivatatkse saak kaldal ja lähebki müüki.<br />
Olen hommikuti ikka sulandunud sellesse seltskonda, jummalast huvitav.<br />
<br />
<a href="http://4.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/S2IQGl952AI/AAAAAAAAAZs/CHrv5xnq7io/s1600-h/IMGP8929.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="133" src="http://4.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/S2IQGl952AI/AAAAAAAAAZs/CHrv5xnq7io/s200/IMGP8929.JPG" width="200" /></a>Esimesel rollupäeval tegime Vahuri ja Leaga ringi ümber saare läänepoolse osa. Mitmes külas võeti rõõmuga vastu, saadeti poiss palmi otsa spetsiaalselt meie jaoks pähkleid alla loopima, kostitati kookospiimaga ja sellega, mis Bounty sees on. Teisal, kui kurk kuivas, anti pudelivett, mille eest nad ju ise on maksnud. Ning mõlemas külas keelduti rahast.<br />
<a href="http://4.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/S2IT-4cI2cI/AAAAAAAAAaE/6v2GjcA8YSk/s1600-h/IMGP8858.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="133" src="http://4.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/S2IT-4cI2cI/AAAAAAAAAaE/6v2GjcA8YSk/s200/IMGP8858.JPG" width="200" /></a>Siis ühel jämeda lahtise kruusaga 30kraadisel langusel, võttis mu rollu juhtimise enda peale, minu ülesanne oli lenksust kinni hoida ja leppida saatusega. Saatus viis meid teelt välja okkalisse võssa, aga kõik jäid terveks, siis mina ja rollu, Lea oli ettenägelikult juba mäe otsas tagant maha karanud.<br />
Insener Tederil ka tagasiteel ei vedanud, kumm puru. Mingi kohalik kutt võttis ta abivalmilt sappa, juhatas kellegi õue. Seal võeti härjal sarvist, tunniga olime jälle sadulas.<br />
Aga vahepeal juhtus ka miskit. Läks pimedaks juba. Küsisin poistelt, et kas nad sopit müüvad. Ei, aga teavad, kes müüb. Tehtud-mõeldud, üks kutt kargas mu rollu rooli, ma tagaistet kaunistama ja panime mööda põlluteed kuskile metsa vahele, 2 km pärast maandusime mingis külas. Kottpimeduses hüüti kedagist, siis veel kedagist ja see hüüdis kedagi kolmandat ning lõpuks keegi loivas unisena kohale, seletati miskit ja siis kuskil pimedas saras miskit solises ning toodigi mulle väike cocapudel sopiga. Näidati tikuga tuld ka, et ikka on täis.. Degusteerisin, väga huvitav ja paljulubav bukett- õhuke, kergelt lilleline, võib aimata hõrka õuna<span style="color: #103606;">, samuti magusaid vürtse, kohvi, šokolaadi ja vaniljet</span> ja lõpuks- milline täidlane järelmaitse. <span style="color: #103606;">Ümara ning pehme struktuuriga </span><span style="color: #103606;">delikaatne </span><span style="color: #103606;">puskar</span>! Priiima!<br />
Siis võttis kutt kilekoti, hakkas minu sopit sellesse valama. Mis krt? Ok, maksad pudeli ka kinni, saad koos pudeliga, muidu läheb kilekotti. Misteha-misteha. 5000 (6 eeku) maksis. +1000 cokapudel. Kupangis küsivad saadananahad 20K!<br />
Pärast kihutasime pimedas kodu poole, hundisilm, mida nimetatakse rollu laternaks, näitas hägust valguslaiku 10 m kaugusele. Huvitav kojusõit oli. Aga alles pärast läks tipsutamiseks.<br />
Teisel matkal leidsime X külast kaubanduskeskuse, 2x2 m kioski. Ja seal oli ÕLUT! Pisiasi, et neil pole külmikut, oli antud hetkel tõesti juba pisiasi, sest janu oli meeletu. Raske on uskuda, et KUUM õlu võib sigahea olla, kuid ta oli.<br />
<br />
Mis üllatas, väga palju on Sat TV taldrikuid, rikkamates külades, kapitaalsemate majade juures veel mõistetav, kuid ka bambusseintega ning rohukatusega onnide kõrval oli ka vahel taldrik kogu oma ilus..<br />
Ja mis kohe väga üllatas, mõne korra nägime suvalisel laudadest ja rohukatusega hurtsikul päikesepatareisid ...<br />
Oma surnuid maetakse siin perekonna krundile. Paapuas tehti pisike varjualune põletusmatuse lõkkeaseme kohale. Rotel aga oli aedades tihti lausa mitmeid sarkofaagikujulisi, jõukamates peredes ka glasuurplaatidega kaetud kalme. Mingit erilist hardust nende vastu üles ei näidatud, neil istuti, lamati, üksi ja mitmekesi.<br />
<br />
<a href="http://1.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/S2IUrJ5oYQI/AAAAAAAAAaM/Hn5n13ntP4s/s1600-h/IMGP9048.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="133" src="http://1.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/S2IUrJ5oYQI/AAAAAAAAAaM/Hn5n13ntP4s/s200/IMGP9048.JPG" width="200" /></a>Viimasel päeva hommikul vara tegime Leaga kahekesi tiiru peale Nemberalast põhja jäävale saareosale. Kahekesi sellepärast, et Insener oli veel kohalike merekarudega merel ja Anju on küll imeilus ehe rollu tagaistmele, aga minu rollu tagaiste üle 1 ehte ei mahuta. Tee sai varsti otsa, edasi sõitsime piki kallast mööda jalgrada. <br />
Avastasime rannakaljudelt kümned ja kümned suured poolikud merekarbid. Kõigis merevesi sees. Aurutavad veest meresoola välja, sedasama mida me pärast poest ostame.<br />
<a href="http://2.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/S2IWI_eO8FI/AAAAAAAAAac/tJV9PuFSTAc/s1600-h/IMGP9074.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="133" src="http://2.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/S2IWI_eO8FI/AAAAAAAAAac/tJV9PuFSTAc/s200/IMGP9074.JPG" width="200" /></a>Läksime uurima kaldaäärset kirikut. Mitte hingelistki kuskil, paraaduks kinni. Aga tagauks lahti. Lihtne, askeetlik kirikukene. Koguduse istmeteks on klassikalised, meilegi tuttavad valged plastiktoolid. Ühte külla sattusime sobivalt ajaks, kui oli just saabunud rändkaupmees, Rollul oli mõlemal pool ja keskel suured kastid, mis täis söögikraami ja muud väga-väga vajalikku pudipadi. Sõime kõhu pannkooke ja banaanipirukaid täis.<br />
<br />
<a href="http://2.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/S2IYKu7zFxI/AAAAAAAAAak/Tdast2IY9gc/s1600-h/IMGP9078.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="133" src="http://2.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/S2IYKu7zFxI/AAAAAAAAAak/Tdast2IY9gc/s200/IMGP9078.JPG" width="200" /></a>Pärast lõunasööki läksime uuele rollumatkale. Ida poole, jälle läbi saare põhjakaldale, kuid uut marsruuti pidi. <br />
Sõitsime mööda kruusateid läbi maitea palju külasid, enne põhjarannikule jõudmist olime mitu korda totaalselt eksinud, aga kohalikud teadmamehed aitasid jälle järje peale. Teeriste on neil liiga palju ning teeviitu ei ühtegi. Aga vahet pole, kaardil polnud niikui nii enamust ei neist küladest ega ka teedest. Ning maastikku, ka sisemaal, ei jõua ära imetleda.<br />
<br />
<a href="http://2.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/S2IKvLXl6RI/AAAAAAAAAZE/mmpmtdqwcR8/s1600-h/IMGP9170.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="133" src="http://2.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/S2IKvLXl6RI/AAAAAAAAAZE/mmpmtdqwcR8/s200/IMGP9170.JPG" width="200" /></a>Viimaseks hommikuks on kella 9-ks tellitud privat bemo, pappi taheti 250K sadamasse sõidu eest, kaubelda ei andnud, aga alternatiiviks oleks olnud liinikutsika peale minna kell 6.30. Nõu vei.<br />
<br />
Laevaga tagasisõidust ei mäletagi miskit, juu siis polnud miskit mäletamisväärset.<br />
Järgmises loos sõidame rolludega Lääne-Timori sisemaale seiklema.<br />
<br />
<br />
Vaata kogu pildigaleriid, <b><a href="http://nagi.ee/photos/valdek/sets/243837/">http://nagi.ee/photos/valdek/sets/243837/</a></b>valdekhttp://www.blogger.com/profile/07718038060308206206noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-1984692503258794972.post-38233578664038570832009-11-14T05:40:00.066+02:002010-03-12T11:43:49.986+02:00Kupang ja kaelakukkuv ulualune, Laane- Timor (täiend. 27.01)Selamat paggi- tere hommikust<br />
<br />
13-14.11.2009<br />
<b>Don (valdek)</b> spiiks: <br />
Vahepealt on puudu veel Paapua reisilood, aga need tulevad hiljem, siis kui saan sobrad jalle nousse taiega tsillimisse pausi tegema.<br />
Eile saabusime parast vahemaandumisi Timika's (Paapua edelarannikul) ja Makassar'is (Sulawesi saar) Kupang'i, Laane Timori pealinna.<br />
<br />
Timika on ülisuure rahvusvahelise suurkorporatsiooni omanduses olevat magedes asuvat maailma suurimat kulla- ja vasekaevandust <a href="http://en.wikipedia.org/wiki/Grasberg_mine"><b>Grasberg Mine</b></a> teenindav "pealinn". Kaevandus toidab Indoneesia riigieelarvet väga markimisväärse papiga, mille eest pigistab valitsus silma kinni kaevanduse tekitatud ja pohjustatud keskkonnareostamise, metsade massilise havitamise, polisrahva diskrimineerimise ja havitamise, voortoojou massilise sissetoomise suhtes. <br />
Vaid 5 Makassaris veedetud pogusat tundi lubasid naha ei rohkem, kui 1 selle linna turistispoti, Fort Rotterdami, kuid see polnud pooltki nii huvitav, kui lounasook suht kuulsas ja populaarses mereandide "suursooklas" (hiidwarung) Lae-Lae. Isegi minusuguse igavgurmaani jaoks mallusoobiv elamus.<br />
<br />
Oine taxiralli Kupangi lennujaamast kesklinna (15km). Tasub votta prepaid taxi lennukast, vaid mingi 10K (10 eek) kallim (kesklinna 60K), kui lennujaama tagant meetertaxot otsima minna. <br />
Koik LP oomajad ja paljud teised FULL, tule taevas appi, turiste ju yksikud, kas KOIK kohalikud reisivad? Lopuks valisime 175K ja 200K-ste asemel 60K-sed fanniga twinid (30 eeku nakku), sest esimesi eristas viimastest vaid airkonn ja natuke varskem valimus.<br />
Pesaotsingute kaigus juhtus annaalidesse jaadvustamist vaariv stoori.<br />
Peatume me taxoga mingi x urka ees, astun mina esiuksest valja, ups, takso on peatunud otse rentsli (0.5 lai ja 1m sygava) servas. Kah asi, astume yle. Aga musi Insener Teder, tuli teiselt poolt autot ja koige naha ja karvadega rentslisse myrraki taiega sisse. Vaid ahvatlev musklis ja laikiv higine ylakeha nahtaval. Buddha on siiski eestlane, viimne kui kont terve, vaid marrastus saarel.<br />
<a href="http://1.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/S2ClABcm2bI/AAAAAAAAAVc/htUkI6ALNgU/s1600-h/IMGP8673.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="133" src="http://1.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/S2ClABcm2bI/AAAAAAAAAVc/htUkI6ALNgU/s200/IMGP8673.JPG" width="200" /></a>Meie hotell, Susi Hotel, on tegelikult sihuke peldik, millist pole isegi mina ammu nainud. Voileivaraha eest nakku saime pehmelt oeldult vasinud 2-se toa, peldiku uks alt 10 cm jagu kodunenud ja katteplekk ka roostesurnud. Dussist vaid malestus araloigatud kraani ja kahe veetorujupi naol, vesi nagu ikka siinkandis paagis, perset pesed kopsikust veega (hygieenilisem tglt ju, kui paberiga laiali nyhkida). Et vett allesjaanud peaaegu funktsioneerivasse torustikku saada, tuleb seda eraldi kysida. Maja 3-s ja katusekorrus on kohe-kohe kokku vajumas, koos sellega vaevalt, et ka alumistel korrustel ellujaajaid on- betoonist kandetalad ja postid on pragunenud, ripplaed juba kohati alla sadanud.<br />
<a href="http://2.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/S1daxmHeDAI/AAAAAAAAATc/3RXWyljSiL8/s1600-h/IMGP8672.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="123" src="http://2.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/S1daxmHeDAI/AAAAAAAAATc/3RXWyljSiL8/s200/IMGP8672.JPG" width="200" /></a>Aga savi, sa ei ela ju siin, oobid 1-2 ood ainult ja sinu 30 eeguse toa ees on stiilne ning taitsa OK rodu- miljonivaatega merele, loojangule ja udusele saarele silmapiiril. Ning kilekotisele rannale. Ja elu tuiksoon kogu oma hiilguses lausa peopesal- raamas promenaad, kleepsukirev ja soovikontserdisignaalidega liikluskeeris ning hommikul maja ees termosekohvi- ja pirukamutt, kes sulle pohiartikleile lisaks ka yhe konkreetse mehise kehaosa vasimusest elluaratamiseks siniseid tablette pakub. Aga mine sa ta turgu tea, akki hoopis kohvi ja pirukad palju suuremale arile kattevarjuks?<br />
Peremees ytles, et tuleval aastal laseb hotellile buldooseri peale ja hakkab uut ehitama.<br />
<br />
Susi hotelliga sama tanava aares, 100m laande on asjalik ja hubane vabaohu turistiinfobaar, <b><a href="http://www.lavalontouristinfo.com/">Lavalon Tourist Information</a></b>. Peremees , monus vana, igati abivalmis, piletite ja muu kohaliku info jagamisel ja asjade orgunnimisel. Turistile tasuta ineternett ja Wifi ning sic! lõpuks ometi sai Lea oma x+1 tk dzinntoonikut kõrist alla. <br />
<a href="http://2.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/S2ClT0S4f8I/AAAAAAAAAVk/J9cDswZ-qhw/s1600-h/IMGP8674.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="133" src="http://2.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/S2ClT0S4f8I/AAAAAAAAAVk/J9cDswZ-qhw/s200/IMGP8674.JPG" width="200" /></a>Ohtul promeneerime meie tanavat mooda laande, seal olevat nightmarket, saab hasti syya ja nanni.<br />
Terve tanav paarisaja m pikkuselt liiklusele suletud ja taidetud ratastel ja ratasteta putkade ning laudadega. Soogivalik on vagev- mitmekesine, ponev ja isuaratav. Lohnade ja maitsete virvarr! Liha, kala, suured ja väikesed molluskid, kalmaarid, kaheksajalad, vegetaabel, puuviljad, smuutid, omletid, nuudel ja riis ja ... Kliendid? Peale meie 4 veel mõni yksik valge ja massiliselt kohalikke. Lahe, mulle meeldib.<br />
Aga nann? Nann nagu nann ikka, mind ei huvitanud. <br />
<br />
Reisinoukogu otsustas, et homme soidame fastferriga Roti saarele, peatume seal mingi ca 3-4p, will see, vblla soidame rendivorridega sinnatanna, vblla praeme kohtusid laanekaldal Nempenola või Nemberalla voimisiganespiitsil. Toenäoliselt teeme mõlemat.<br />
<br />
Õhtul sain laundry'st puhtad pesud kätte. Kuna hommikul vastuvõtus pandi kirja mitu tk keegi pessu andis, kontrollisime pesumehega, pakkide vastavust kviitungitele. Minu pakis oli kummalisel kombel võõraid hilpe. Ausalt öeldes, olin kimbatuses, sest ei teadnud, kas need stringid ja rinnahoidjad võiksid kuuluda Anjule või Leale. Pesumees ka ei teadnud, aga ta oli kindel, et vähemalt kohalikud naised nööre ümber tagumiku veel ei kanna ja täna pole rohkem turiste käinud. Ju siis meie. Igatahes olime rahul, pesud lõhnavad lausa hästi ja ei kleepu enam.<br />
Tükk ega tuli ekselda pimedail tänavail, tea kas konspiratsioon või mis, aga Arak'i (palmivein) otsides saadeti mind ühe juurest teise juurde, sealt kolmandasse ja neljandasse ning alles 5-ndas kohas sain kauba kätte. Lea eksperthinnang: "... suhteliselt puhta ja huvitava järelmaitsega ning arbuusi järele ja kohvi kõrvale sobib ülihästi". Üldiselt on selgi reisil läinud nagu eelmistelgi aastatelgi Aasias, ikka terve mõistuse joont ajades- klassikalisi alkosid võib, kuid erinevaid kohalikke kodukeedupuskareid PEAB proovima. <br />
<br />
Seniks Selamat Tinggal (sii ju, näeme veel). Rotel.<br />
<br />
Vaata kogu pildigaleriid, <b><a href="http://nagi.ee/photos/valdek/sets/243837/">http://nagi.ee/photos/valdek/sets/243837/</a></b>valdekhttp://www.blogger.com/profile/07718038060308206206noreply@blogger.com6tag:blogger.com,1999:blog-1984692503258794972.post-20524051897955153102009-11-13T20:55:00.005+02:002010-03-12T11:43:49.997+02:00Oleme kyll elus veel!Valdis, Jayapuras, Paapuas: <br />
12.11.2009 <br />
Tere sobrad, tuttavad<br />
<br />
Palju aega on moodas ja siin pole ikka ei halligi uut.<br />
Meie oigustuseks on vaid, et Indoneesia idaosas on internetiga nii nagu hr Murphy ytles, et kui internetti saab mitte olla voi kui ta saab venida nagu eriti tihke ahvi ila (sest tavaline ahvi ila oli juba <a href="http://valdek3vietnam.travellerspoint.com/">Vietnamis</a>), siis ta seda ka teeb. Arvutiurkaid on siin Paapuas yksikuid ja neid iseloomustab yhine nimetaja- 5K-ne E-mail avaneb 0,5h.... Rohkem ei kommentaari.<br />
Praegu pole ka aega palju lobiseda, panen kiiruga tehtu kirja, sest yldiselt on meil spordilaager nagu ikka.Pohjalikud jutud ja pildid tulevad siis, kui aega ja vorku rohkem on voi siis alles, kui tagasi oleme. Paevikupidamine paberil kaib.<br />
<br />
Balil rentisime tsiklid ja tiirutasime 4p risti- rasti labi saare.<br />
Siis lendasime Paapua pealinna, Jayapurasse.<br />
Sealt koigi Paapua turistide Mekasse, Baliemi orgu. Rahvaroivastes inimsoojaid otsima. <b><a href="http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Koteka_2.jpg">Rahvaroivad</a></b> leidsime, <a href="http://www.acrossindonesia.com/dani%20choir.JPG"><b>inimsoojaid</b></a> mitte. Kaasaaegsete liha ei pidand enam SEE olema.<br />
Aga meeletult ilus magine loodus.<br />
<br />
Just lendasime Baliemist tagasi Jayapurasse. Uue sihtkoha maarasime lennupiletite saadavuse jargi, selleks saab olema Lääne-Timor. Lend laheb homme hommikul. Kuidas seal interneedusega on, teab vaid vanajumal ise ja timorlased. Ja arvata on, et ega meil sealgi rannumeheks olemise arvelt aega raisata ei ole, kui sealne internett sama p****ekukkunud on.<br />
<br />
Parast eiteamitupaeva Lääne-Timoris tuleb kuni 2 nadalat Floresel. Seal algab ehk siis puhkus ka juba. Ja jouavad lopuks kohale ka need huumorisoonega reisikaaslased, kes kuhugi kaduma on jaanud. Need kes paergast kokku on saanud, neil kyll huumorisoont pole ...<br />
<br />
Lisatud Tallinnas: see on tglt kolmas vahetult reisil kirjutet lugu. Enamus lugudest on kirjutet juba kodus, takka järgi.<br />
<br />
<br />
Vaata kogu pildigaleriid, <b><a href="http://nagi.ee/photos/valdek/sets/243837/">http://nagi.ee/photos/valdek/sets/243837/</a></b>valdekhttp://www.blogger.com/profile/07718038060308206206noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-1984692503258794972.post-58789112960302496772009-11-13T10:26:01.178+02:002010-03-12T11:43:50.008+02:00Kotekakoolitus ja nõiutud kosk<b>Valdis, Tallinnas</b><b><br />
</b><br />
<br />
<b>10.11.2009</b><br />
Tuli meelde, et oleme rääkinud vaid ühest Baliemi orus elavast hõimust- <b><a href="http://en.wikipedia.org/wiki/Dani_people">Dani'dest</a></b>. Kuid seal elavad veel ka lani ja yali hõimud. Meie Sadraku sõnul on see tegelikult üks ja sama rahvas, kuid sajandite jooksul on üks suur hõim jagunenud lihtsalt oru erinevatesse osadesse, on tekkinud eristumine elukommetes, traditsioonides ja keeltes. Nagu meilgi tekkisid eri piirkondadesse murrakud, millest teiste maakondade jorsid ööd ega mütsi ei jaga.<br />
Valgel inimesel olevat kõige lihtsam neil kolmel hõimul vahet teha meeste rahvariiete järgi. ...? Just, koteka on võtmesõna. <span style="color: black;"> </span><br />
<span style="color: black;">Teeme selle koteka </span><span style="color: black;">teile </span><span style="color: black;">puust ja punaseks ette</span>: <br />
<a href="http://www.irianjaya.com/3_Dani_men%255B1%255D.jpg"><b>Dani koteka</b></a><b> </b>(võib olla nii lühike kui ka pikk, nii sirge kui kõver, aga püstine),<br />
<a href="http://www.bakubo.com/Irian%20Jaya/irian-jaya/img0049.jpg"><b>Lani koteka</b></a> (lühike ja jäme, nagu tõeline kahur, kuid ei pidavat siiski peegeldama sisu gabariite) <b> </b><br />
<a href="http://img.over-blog.com/500x667/0/45/13/88/Photos-IV/Yali-koteka-penis-gourd.jpg"><b>Yali koteka</b></a> (kõige pikem ja suunatud ... ette! Kasutaja partneri õnneks pole sisu sama pikk).<br />
Danid elavad põhiliselt Wamena ümbrustes mägedes ja oru keskel tasandikul, Lanid oru lääneosa- ja Yalid kagusuuna mägedes<br />
<br />
Danide iidset kultuuri lühidalt peegeldav päevane puhkus sai läbi, kotid selga ja teele veidi edasi lõuna poole. Siis ületame Mugi jõe ja keerame tagasi Wamena poole. <br />
Enne lahkumist Zedi kodukülast korraldasime mõnele hädalisele välilaatsareti. Sadraku hambavalu tõrjumiseks alustasime antibiotsikuuri koos valuvaigistitega. Lisaks said naabrinaine ning üks maitea kelle poisike oma mädastele jalahaavadele esmast leevendust.<br />
<a href="http://2.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/S2DLS4MQZ2I/AAAAAAAAAVs/UDN3OJmZ_-A/s1600-h/IMGP8417.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="133" src="http://2.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/S2DLS4MQZ2I/AAAAAAAAAVs/UDN3OJmZ_-A/s200/IMGP8417.JPG" width="200" /></a>Mööda kitsaid mägiradu, üle ja ümber põldude, kiviaedade, uhtorgude, ojasängide ning järskude mäenõlvade oli päeva eesmärgiks jõuda suure Baliemi väiksema lisajõe Mugi äärsesse Sjokosimo külla (kirjapilt pole päris kindel), kuhu on Sadrak ja Co poolt samuti ehitatud külalismaja oma klientidele.<br />
Teel peatusime puhkepausiks järgmises suuremas külas, mis sai uhkeldada suhteliselt suure kiriku ja koolimajaga, mõlemad üsna kaasaegsed plekkkatusega puumajad.<br />
<a href="http://4.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/S2DMUm_DHWI/AAAAAAAAAV0/zAibdtyx4GU/s1600-h/IMGP8430.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="200" src="http://4.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/S2DMUm_DHWI/AAAAAAAAAV0/zAibdtyx4GU/s200/IMGP8430.JPG" width="131" /></a>Rahvas jooksis kokku atraktsiooni vaatama- valgeid toodi. Mehed kukkusid kätlema, naised piidlesid meie naisi, sosistasid, kihistasid naerda. Paistis, et neid häiris/üllatas/lõbustas Anju ja Lea valged, katmata põlvedega jalad. Meid Inseneriga see küll ei häirind, ennem vastupidi. Kui jutt juba sellele läks, siis peab kahetsusega tunnistama, et Lea pika seelikuga kombekalt enamasti varjatud jalgu saime isegi meie üliharva näha. Iseenesest kurb muidugi, ;o)<br />
Lapsed said oma kohustuslikud chupa-chupsid (gula-gula'd) ja olid kohe Kõige Suuremad Sõbrad. Insener pakkus pahaaimamatult meestele sigarette ja pidi jälle tõdema, et pakk oli hetkega tühi, sest naisedki on siin ohjeldamatud suitsetajad.<br />
Tegime koolimajja ootamatu inspekteerimisekskursiooni. Sirvisime õpikuid, trükitud konspekte, takseerisime tunniplaani. Ja voilaaa, inglise keelt õpetab siin ... meie giid Sadrak!!! Usin ja väsimatu suhtleja Lea oli juba omandanud mõningaid Indoneesia keele fraase ja lobises lastega nagu vana tegija. <br />
<a href="http://3.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/S2DVfn3WQbI/AAAAAAAAAXM/4u-oR69mab8/s1600-h/IMGP8445.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="133" src="http://3.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/S2DVfn3WQbI/AAAAAAAAAXM/4u-oR69mab8/s200/IMGP8445.JPG" width="200" /></a>Nii, edasi oli valida, kas pikem ja igavalt lai tee ning üle silla või otse üle põllu, läbi võsa kõrgest ja järsust kaldast alla ning jalgsi läbi veerohke Mugi jõe. Koolmekohast. Loomulikult ei valinud me sillavarianti.<br />
Minu jaoks tavaline mägirada, ei miskit erilist, aga Lea ja Anju jaoks oli ikka täiesti uus ja erutav dimensioon. Sain käsu pildistada loodusfotosid teemal "mina ja õudne mägirada".<br />
Muuseas märkasin teisel kaldal, kõrgel mäenõlval ja üksjagu ülesvoolu võimsat, suurt ja kõrget koske, usun, et ligi sajakond meetrite vertikaalis. Ma PEAN sinna ligi saama!<br />
<a href="http://4.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/S2DM7jUbvSI/AAAAAAAAAV8/TQ-bkytwl94/s1600-h/IMGP8439.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="131" src="http://4.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/S2DM7jUbvSI/AAAAAAAAAV8/TQ-bkytwl94/s200/IMGP8439.JPG" width="200" /></a>Jõgi oli näiliselt üllatavalt lihtsa koolmekohaga. Max 0,6 m vett ja kolm-nelikümmend meetrit lai. Aga ära sa märgi, libedatel ümmargustel põhjamunakatel sukeldumata käimiseks oli vool ikka kuradi kiire. Anju ja Lea said kasutada Sadraku ja Zedi dzentelmenikätt, kas ka Insener, ei tea- olin iseenda ja püstijäämisega hõivatud. <br />
Kilisu küla ootas meid oma Sadrak ja Co külalismajaga otse teisel pool koolmekohta. Päris põnev külake, pikk ja kitsas piki kallast. Gesthauss sihuke hubane klassikaline rohukatusega onnike, lausa 2 sihukesi, köögihütt, mis oli samas ka giidide ja porterite öömaja ning askeetlik sööklaputka.<br />
<a href="http://3.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/S2DOLyodYVI/AAAAAAAAAWE/Q4y40KbVWdk/s1600-h/IMGP8441.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="133" src="http://3.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/S2DOLyodYVI/AAAAAAAAAWE/Q4y40KbVWdk/s200/IMGP8441.JPG" width="200" /></a>Kohe kõrval oli jalka ja võrguplats. Kohalik pisike sõjavägi pidas nonstop jalgpallilahingut. Tüdrukud poistega võrdsed tegijad. Paar poisikest rahuldasid oma uudishimu välismaailma järele salaja meie hüti akna taga.<br />
Külatänava üks külg oli võsastunud jõekallas, teine külg aga kiviaed, milles igal kinnistul oma "seauks" ehk "uksega suletud seaauk". Hommikul lastakse sealtkaudu sead välja, isemajandamisele ja õhtul ootavad sead vabatahtlikult ukse taga järjekorras sisselaskmist. Inimesed turnivad siinkandis kiviaedade üle astmeliste või okslike palkide. Kuked, kanad ja koerad vaatavad ise, kuidas hakkama saavad.<br />
<a href="http://4.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/S2DOkg07omI/AAAAAAAAAWM/xP1OWFvuSrA/s1600-h/IMGP8452.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="200" src="http://4.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/S2DOkg07omI/AAAAAAAAAWM/xP1OWFvuSrA/s200/IMGP8452.JPG" width="124" /></a>Enne lõunasööki tegime biitsidessandi jõe äärde. UJUMA! Ammu polnud vette saanud. Lahe on kõmpida veits ülesvoolu, visata end ohkima ajavalt külma, kargesse vette ja lasta jõel end mõnda aega selili allavoolu kanda. Ning siis sooja päikese käes kaldaklibul kuivada, vaadata lihtsalt taevast, ümbritsevaid paksu ja kõrge metsaga kaetud mägesid, jõe ääres omi asju ajavaid sigu, kanasid, koeri ja kohalikke. Mõelda mittemillelegi, tunda end osana ümbritsevast.<br />
<br />
Pärastlõunal läksime siesta asemel ekspeditsioonile kaugelt nähtud võimast juga otsima. Sadrak ütles, et see pole hea mõte, teed sinna pole. Ükski turist pole sinna tahtnud minna, kohalikel pole ka kombeks sihukeste mõtetute asjade juurde jalutada, seepärast ei vii sinna mingisugust rada. Raske uskuda, panime omapead minema. Varsti oli hambavalust halli näoga Sadrak meil järgi ja kinnitas endiselt, et läbi sellise tihniku on võimatu ilma matseeteta sinna jõuda. Ja et see nii sigakõrgel läeheb ka matseetega terve päev ära.<br />
Et olime ekselnud juba tükk aega ja tõesti ei hargnenud ühtegi rada vajalikus suunas, jäin uskuma.<br />
Nõiutud kosk, näed ja tahad teda, aga kätte ei saa.<br />
<br />
Nüüd keskendusime ümbritsevale. Ning õige tegu- ülimalt lopsakas, tihe ja mitmekesine mets, võimas kärestikuline jõgi ning ei tea, kas kohaliku nõia või paganliku jumala abiga koos püsiv kaigastest ja igasugusest puurisust koosnev rippsild üle tapjakärestiku.<br />
<a href="http://1.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/S2DTE2EHvHI/AAAAAAAAAW8/aeSADAcjMKo/s1600-h/IMGP8517.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="200" src="http://1.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/S2DTE2EHvHI/AAAAAAAAAW8/aeSADAcjMKo/s200/IMGP8517.JPG" width="134" /></a>Eemalt mäenõlvalt vaadates dzunglipokudele sarnanevad pisikesed rohuonnid mängukülakestes ja Jaan Tätte tuntud laulu meenutavad kümned mööda nõlva kokku, laiali ja alla, suure jõe poole vulinal üle jalgraja kiirustavad suured ning väikesed ojakekesed. Nii alasti kui ka riietatud, sõbralikult naeratavad inimesed metsarajal, lehvivad liblikad, krooksuvad konnad.<br />
See ongi Paapua.<br />
<br />
<br />
<b>11.11.2009 </b><br />
<a href="http://4.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/S2DULQu8naI/AAAAAAAAAXE/gLfqF_kO-ak/s1600-h/IMGP8647.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="133" src="http://4.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/S2DULQu8naI/AAAAAAAAAXE/gLfqF_kO-ak/s200/IMGP8647.JPG" width="200" /></a>Õhtu ja öö möödusid klassikaliselt. Hommik samuti, harjumuseks kippuv iseeneseslik kellakuueäratus, ehmatav suplus ja hambapesu mägijões. Hommik erutavalt jahe, kõrgust siin ka ju kuskil paiku 2,5 km.<br />
Tagasi tulles sattusin külatänaval kokku vanamehega, või pagan teda teab, raske siin nende vanust määrata.<br />
Nagu öeldud, külm udune hommik, vanal iseenesestmõistetavalt paks, veidi väsinud välimusega, aga siiski täiesti OK nailonjope seljas. Nike. Ja ... rohkem midagi, jope ei ulatanud päris hästi varjama rahvarõivastatud alakeha. Aga mis sa ikka muigad, Paapua ju. Normaalne. Päriselt!<br />
<br />
<a href="http://2.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/S2DQiPS3PPI/AAAAAAAAAWU/gInqbhWxhlg/s1600-h/IMGP8523.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="133" src="http://2.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/S2DQiPS3PPI/AAAAAAAAAWU/gInqbhWxhlg/s200/IMGP8523.JPG" width="200" /></a>Pärast Zedi klassikaliselt maitsvat hommikusööki, läks pakkimiseks ja minek juba tagasi Wamena suunas. <br />
Mõned erinevas vanuses müüginaised olid jõudnud end ja oma turistinänni- pärlid, kotid, kotekad, kivikirve, kõrvitspudelid meie ukse ette laiali laotada. Aga ei läinud kaubaks, ostjad olid küllastunud.<br />
Jagasime lastele jälle kommi, äärepealt oleks kakluseks läinud, mõni tahtis ka teise omi endale. Mängisin siis kurja, aga õiglast onu.<br />
<br />
<a href="http://3.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/S2DXapTGCJI/AAAAAAAAAXU/V8OPGwt7PbI/s1600-h/IMGP8504.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="200" src="http://3.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/S2DXapTGCJI/AAAAAAAAAXU/V8OPGwt7PbI/s200/IMGP8504.JPG" width="131" /></a>Rada viis läbi külade, metsa ja õuede, üle põldude, lagendike ning kiviaedade, kohati vaevaline ja libe, mudane, siis jälle lai ja kõva. Laskusime jälle Mugi jõe äärde, üle ägeda rippsilla. Teede ristumispaik ja paapuapiipeli traditsiooniline puhkekoht. Siin tunnetasid valged inimesed pakitsust end jões värskendada. Hullu kärestiku kõrval oli pisike vaikne abajas, kus 3 poisikest juba ees. Silla ühes otsas puhkava tänuväärse publiku silma all koorisid europiipelid end pesuväele ja kastsid oma kuumavad kehad nüüd juba pruunidesse voogudesse. Paapuameespiipel unustas suu lahti, nad näevad oma parimates unenägudes usutavasti kaua veel valgeid stringides tagumikke ja räägivad sellest oma poegadelegi, kui need meheks kasvavad.<br />
<br />
Edasi läks rada aina üles, üles, üles. Ja siis ... maha põlenud onnid! Sadrak seletas, et siin toimus mõni kuu tagasi peredraama, mehel oli 2 naist, üks oli teist terroriseerinud, see oli end meeleheitest ära uputanud. Naise vend ja sugulased teisest külast tulid vibude ja nooltega asja klaarima, sõda kestis paar päeva ning onnid põletati maha. Asi "vendetta'ks" siiski ei läinud, osapooled istusid rahupiipu popsutama ja hunniku sigade abil saavutati mõlemat poolt rahuldav kompromiss.<br />
<a href="http://4.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/S2DRKNxh7lI/AAAAAAAAAWc/OdlPtzHbh_I/s1600-h/IMGP8579.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="133" src="http://4.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/S2DRKNxh7lI/AAAAAAAAAWc/OdlPtzHbh_I/s200/IMGP8579.JPG" width="200" /></a>Veel üks rippsild, nüüd juba üle suure Baliemi jõe ja lõunaks olime matka viimases ööbimispaigas, x külas.<br />
Parasjagu algas siin üksikule ja kuidagi ujedale või lihtsalt esimest korda kaugel ja üksipäini kolavale tsehhi noorsandile pühendet "Laulu- ja rahvatantsupidu ning Seatseremoonia". vaatasime ka põgusalt. Ei noh, selle külateatriga võrreldes oli meie spektaakel ja viimne kui küpsenud põrsapala ikka lausa ooperi mõõtu, igat oma miljonit väärt. Pealegi olid meie rahvakunstimeistrid nooremad.<br />
Hiljem läks külas juba lausa rahvusvaheliseks, laekusid 1 hispaania ja siis veel 1 prantsuse paar.<br />
Enne õhtusööki jõudsime veitsa ka ringi kolada, kuni naaberkülani. Insener osales rahvusvahelises jalgpalli maavõistluses "1 virulane versus paapuapoiste gäng". Võitis Sõprus ja World Peace.<br />
Õhtul läks sajuks.<br />
<a href="http://3.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/S2DR-0vFN1I/AAAAAAAAAWk/3rA2goPIFrg/s1600-h/IMGP8662.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="200" src="http://3.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/S2DR-0vFN1I/AAAAAAAAAWk/3rA2goPIFrg/s200/IMGP8662.JPG" width="133" /></a>Hommikul viimane etapp, jalgsi vast 10kond km, maantee algusesse (või lõppu, see kustpoolt vaadata), bemode (kutsikate) lõpppeatusesse. Ilus päikesepaistelineline ilm, rahvast voorib rajal mõlemas suunas. Sekka mõni turistki. Hooaeg ikka läbi juba, eelmised 3-4 kuud pidavat neid siin nagu meie Sadamarketi alkoletist läbi käima.<br />
<a href="http://2.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/S2DSa95sjOI/AAAAAAAAAWs/Py6AuNIhNwo/s1600-h/IMGP8650.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="133" src="http://2.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/S2DSa95sjOI/AAAAAAAAAWs/Py6AuNIhNwo/s200/IMGP8650.JPG" width="200" /></a><br />
<br />
Rada läbis ägedaid, järske ja fotogeenilisi uhtorge, paksu metsa, vahepeal lendas meie kohal mingi kotkapaar. Kõrge kiviaed tuli ette, astmetega palk peal. Sadrak aitas meie tibid üles, ulatas mulle ka käe, aga põrgut, virulane ei saa ju lubada ennast sihukese trepi peal aidata, oleme hullemaistki kaljuseintest üles saanud. Ja võite arvata, mis juhtus. Loomulikult, see, kes porri tagasi kukkus, oli muidugi vana virulane ise.<br />
<br />
<a href="http://2.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/S2DSrCGXyqI/AAAAAAAAAW0/vsArhqONUak/s1600-h/IMGP8665.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="133" src="http://2.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/S2DSrCGXyqI/AAAAAAAAAW0/vsArhqONUak/s200/IMGP8665.JPG" width="200" /></a>Enne finishisirget tuli tapva päikese all läbida lõputuna näiv asfalttee ja lai, võimsate rusu- ja mudalaviinide poolt tekitatud kuumaastik. Ja lõpuks kohal- bemode lõpppeatus. Bemomehed tahtsid meile muidugi jälle kotti pähe tõmmata, kuid kaua võib, saatsin nad pikalt ning võitlesime välja õiglase hinna.<br />
<br />
Sadraku kodus laadisime tema kamad maha ja sõit edasi Wamenasse. Hotellis klaarisime Sadrakuga viimased arved. Ma kinkisin oma matkatossud Zedile, Salomon XA Pro muuseas, väsinud küll, aga käivad veel. Jätsime jumalaga, kallistasime ja vanad keerasid kodu poole uuse kliente ootama.<br />
Ma Inseneriga läksime lennujaama, et viimase pileteid lennuki peale saada ja kohe Jayapurasse lesta tõmmata. Saime ka. Muuseas, tagasilennu piletid on poole odavamad, sest siia lendavatel lennukitel on pool kandevõimest täidetud cargovedude laadungiga.<br />
Lennujaama ootesaalis (peale check inni!) kolasid ringi paar täiesti viisakalt kotekaga turvatud tilliga paljasjalgset vanameest, püüdes päeva viimaseid turiste. 4 neid vaid oligi ja neil oli suveniirinänn juba seljakottides.<br />
<br />
Maandunud Sentanis otsime öömaja kohe lennujaama juurde, et varahommikul ära lennata. Meie parim, kuid siiski sitt valik oli "Semeru". Hinnaks häbematu 165K (200 eeku) peldiku eest, mil nimeks ökonomi ruum. Kaubelda umbkeelsete poistega ei anna, argumendiks pole isegi see, et kamooon, kui hinna sees on airkonn ja see ei tööta, siis ei saa ju küsida 165K! Saab küll, söör. No tiskont, söör! Olgu, neelame alla. Siiski, siiski, isegi boonuseid oli, käterätiku saime kamba peale 1, puhas, kuid üsna väsinud, ehk 20 aastat vana või nii. Dushi saime aru et njeetu, kuid tuli välja, et siiski on küll, ainult hommikul 5.30-7.00 ja voolikust tuleb murdekoht välja keerata ning 2 tühja poldiauku dushisegistis tuleb üheaegselt kinni vajutada. Hommikusöögilaual rõõmustas silma kihav elu, mustmiljon pisipisikest sipelgat varastasid suhkrutoosi jõudumööda tühjaks. Soe tunne kohe, no ei ole tegu mingi igava ja steriilse eurovärgiga, vaid jummalast normaalne Aasia bäkkpäkkerihotell. Aint üle hinnatud.<br />
<br />
VÄGA TÄHTIS TEADAANNE!!!<br />
Paapuas ei ole normaalseks elutegevuseks hädavajalikku õlli, rääkimata kangemast alkost, lihtsurelikule turistile kuskilt avalikult saada. Ma ei uskunud oma silmi ja kõrvu, aga nii see on. Ei Jayapuras ega Sentaniski ja ka Baliemi orus olime, kui kalad kuival. Pole ime, et Vaba Paapua Liikumine revolutsiooni tahab ja vahel pantavange võtab! ;o)<br />
Ühesõnaga vea kaasa, osta hashi või näri beetlit. Kodune kuivatatud õllebeef on mul juba 2 nädalat kasutult kotis vedelenud. Esimese sellepärast, et unustasime ja teise seetõttu, et polnud ... ÕLUT! <br />
<br />
Kuhu orad tagumikus meid edasi ajasid, vaata järgmisest loost.<br />
<br />
Vaata kogu pildigaleriid, <b><a href="http://nagi.ee/photos/valdek/sets/243837/">http://nagi.ee/photos/valdek/sets/243837/</a></b>valdekhttp://www.blogger.com/profile/07718038060308206206noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-1984692503258794972.post-18253899147174110322009-11-12T21:59:00.802+02:002010-03-12T11:43:50.012+02:00Vennatapusõda, Laulupidu ja Seatseremoonia.<b>Valdek, Tallinnas</b><br />
<br />
Sirvin siin koopiaid Lea päevikust ja püüan aastatega siledaks kulunud ajukoorelt lähimineviku bitte välja manada.<br />
09.11.2009<br />
Hommik algas tavapäraselt paiku 6 koorilaulutaustaga Anju "kellakuuelauluga":<br />
"Käes on hommik, sa tõuse ülesse,<br />
kuula kuke laulu ja mine pissile"<br />
Mainimisväärne on, et punt kohalikke giide, kes on sellele standardmarsruudile külaarhitektuuri sulanduvad guesthausid ehitanud, on teinud turistile samasse ka peldikud. Jumalast ausad, bambusest, laudadest ja laineplekist kokku klopsitud, küll mõnede piilupragudega poisikeste jaoks, aga seda põnevam naistel ja väärt värk ikkagi.<br />
Ja loomulikult ei jätnud me ka hommikul kasutamata kanalisatsioonitorust, ojast ja looduslikust basseinist improviseeritud looduslikku SPAd (vt eelmist peatükki)- öösel tekkinud higi ja mustuse peab korralik turist hommikul ikka romantiliselt maha pesema.<br />
<br />
Tänasesse päevaplaani tuli eile muudatus. Kuna naaberkülas suri paar päeva tagasi üks vana naine ja matus on täna, siis tuleb meil täna puhkepäev, st edasi me ei matka. Pärast Vennatapusõda, Laulupidu ja Seataputseremooniat ühes naaberkülas, Panjak'es (meie Sadraki koduküla), läheme teise naaberkülla, kus venitatakse põletusmatusega niikaua, kuni 4 turisti on ka kohale jõudnud. Tõotab tulla kultuurist tiine päev.<br />
<br />
<a href="http://1.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/S1gBfB8WLFI/AAAAAAAAATk/3H1xHHBgSLg/s1600-h/IMGP8068.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="133" src="http://1.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/S1gBfB8WLFI/AAAAAAAAATk/3H1xHHBgSLg/s200/IMGP8068.JPG" width="200" /></a>Pärast hommikusööki seame sammud siis naaberkülla. Teel lobiseb Sadrak mõnede naistega, kes näivad Wamena linna peale hängima minevat. Vahuri kott sai hoobilt suitsupaki võrra kergemaks. Külaväravas ootab meid sulgede ja ohtrate kihvadega ehitud sõjakas vanamees. Ka tema sai hea tahte märgiks suitsu. Sadrak, saanud mingi teate, juhib meid külatagusele põõsastega piiaratud väljale.<br />
Võsast tuli välja rohuseelikus palja ülakehaga kenake noor naine, hakkas kujutletavat põldu harima. Siis hiilis teiselt poolt põõsastest välja sõjamaalingus, ja ka rahvariietes e paljas mees, piiiikk oda käes, jooksis naiseni ja hakkas teda oma põõsastesse tirima.<br />
<a href="http://2.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/S1gB97HgzOI/AAAAAAAAATs/gHeH2i9GCAc/s1600-h/IMGP8083.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="200" src="http://2.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/S1gB97HgzOI/AAAAAAAAATs/gHeH2i9GCAc/s200/IMGP8083.JPG" width="133" /></a>Selge, spektaakel juba algas. Nüüd läks põrgu lahti, naise hõimu poolsetest põõsastest kargasid välja sõjamaalinguis, õlist läikivad, ehitud ja kiviaegsete tapariistadega mehed, nende järel naised lastega. Huilates ja kisades joosti naist päästma.<br />
Nüüd avanes pais ka naisevarga poolses võsas. Ka sealt kargas sõjatandrile mõlemasooline, sarnane ja võrdse relvastusega sõjavägi. Odad ja vibunooled lendasid (mängult), ühendkoorid kisasid ja möirgasid, naised ja lapsed ähvardasid vaenlasi suu ja kätega. Kord taganes üks ja teine pool tungis peale, siis pööras sõjajumal oma muutlikku palet ja õnn pöördus teisele poole. Niimoodi mitu korda. <br />
Ega ma palju emotsioonide, miimika ja retoorika peensustesse süüvida jõudnudki, olin kadreerimisega ametis ja püüdsin oma valge naha ja fotoaparaadiga keset sõjatandrit märkamatuks ning puutumatuks jääda.<br />
Loodan, et sõbrad said sellest rohkem osa ja lisavad hiljem siia midagi. Eks ju?!<br />
<br />
Aga äkitselt oli sõda läbi. Kuidas ja millise tulemusega, jäi mul nägemata, ju mul objektiiv oli sel ajal valesse suunda keeratud.<br />
<a href="http://1.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/S1gDHKkKFeI/AAAAAAAAAT0/hakG15AmCeo/s1600-h/IMGP8118.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="130" src="http://1.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/S1gDHKkKFeI/AAAAAAAAAT0/hakG15AmCeo/s200/IMGP8118.JPG" width="200" /></a>Vaenuleerid said äkitselt keskpõrandale kokku ja hakkasid laulma. Solistid- ainuke noor mees, lihastes ja trimmis kehaga pealik ja veel mõni kobedam vana ning hõbedase kõriga naised esireas, nii noored, kui vanad, ja ooperikoor tagapool. 2 naist soleerisid rahvatantsuga.<br />
<a href="http://3.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/S1gDqXNXjKI/AAAAAAAAAT8/uVRg_hn1PCE/s1600-h/IMGP8127.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="143" src="http://3.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/S1gDqXNXjKI/AAAAAAAAAT8/uVRg_hn1PCE/s200/IMGP8127.JPG" width="200" /></a>Laulud lauldud, algas trikoovoor- turist sai koos pärismaalastega fotograafile poseerida. Anju, Lea ja Insener ei lasknud ka eksootilist võimalust mööda. Mina tahtsin ka, aga see tuli alles pärast pähe, krdi loll, vahva oleks lapselastele kunagi näidata. Vanaisa inimsööjatega enne pidusöömaaega ...<br />
<br />
Lahkusime sõjatandrilt ühise sõbraliku perena külla tagasi. Lapsed ja naised said kommionudelt ja -tädidelt pulgakommi. Kogu rahvas kogunes küla keskele platsile. Siin oli juba suur tuleriit üles laotud, väikese lapse pea suurused kivid küpsetamiseks sees. Kõrvale oli kaevatud meetrilaiune ja poole sügavune auk, põhi ning küljed rohtude ja lehtedega kaetud. Pealik süütas 30 sekundiga sisuliselt mitte millestki tule- lühike kuiv bambuskepp, sellele 1,5 tiiru jäme kiud bambusvarrest ümber (niiöelda nöör), kõrvale kuiva heina, nühkis mõned korrad bambuskiudu ümber kepi ja tossaski, väike tuul nina alt lisaks ja lõke põles.<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: left;"><a href="http://4.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/S1gEH7rOOSI/AAAAAAAAAUE/jo_s9zAhNC4/s1600-h/IMGP8163.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="143" src="http://4.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/S1gEH7rOOSI/AAAAAAAAAUE/jo_s9zAhNC4/s200/IMGP8163.JPG" width="200" /></a>Seatseremoonia avamänguks toodi lagedale meie rahaga ostetud siga, õigemini suurem põrsas, tõsteti jalust kahe mehe vahel üles ja ohverdati sajanditevanusel moel- preestertimukas tõmbas vibu vinna ja sihtis noole ohvrile otse südamesse. Veri ei läinud sedakorda küll jumalatele, vaid maasse viljakust tõstma. Siga on papuaasidele püha loom, selles mõttes, et teda austatakse mõistusega, temata ei saa hakkama, kuid teda pole vaja jumaldada. Sigadega saab mees endale naise osta,sigadega saab sõlmida relvarahu nii hõimu sise- kui ka väliste tülide korral, siga ei ole igapäevane kartulikõrvane, vaid ainult erilisteks või pidulikeks juhtudeks. Parafraseerin tuntud kõnekäändu- ärgu olgu mul sada sõpra, vaid olgu mul sada siga.<a href="http://1.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/S1gIKOzCQpI/AAAAAAAAAUU/b4uRswRUins/s1600-h/IMGP8232.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="133" src="http://1.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/S1gIKOzCQpI/AAAAAAAAAUU/b4uRswRUins/s200/IMGP8232.JPG" width="200" /></a></div><a href="http://1.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/S1gITypzQ0I/AAAAAAAAAUc/VcxyjtoXWtU/s1600-h/IMGP8273.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="133" src="http://1.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/S1gITypzQ0I/AAAAAAAAAUc/VcxyjtoXWtU/s200/IMGP8273.JPG" width="200" /></a>Nüüd hakkas kogu küla tööle- 2 väärikamat meest bambusest noaga siga lahkama (kõrvad ja saba said lastele, pidid magustoidu eest olema), kõik teised hinged- naised, mehed hakkasid auku täitma kihiti tulikuumade kivide, rohtude ja lehtedega, osaliselt tõenäoliselt maitset andvate taimedega ning küpsetatavate köögi- ja juurviljadega, põhiliselt bataat e magus kartul, maniokk ja mingi malts, mis osutus krdi maitsvaks.<br />
Kuumad kivid, kiht vaherohtu, kiht söögiks ja maitsestamiseks, vaherohtu, kuumad kivid, vaherohi, kiht söögiks jne. Ja siis põrsas, kellest oli saanud sisikonnata pinnalaotus koos maitsetaimedega ka otsa, veel vaherohtu, tulised kivid, jälle rohtu ning lõpuks koormakate tihedalt kogu kuhjale ümber ja nööridega kinni.<br />
Ahi oli valmis ja piduroog küpsemas.<br />
<br />
<a href="http://1.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/S1gJFD3-QOI/AAAAAAAAAUs/svOiIsld5WA/s1600-h/IMGP8313.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="133" src="http://1.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/S1gJFD3-QOI/AAAAAAAAAUs/svOiIsld5WA/s200/IMGP8313.JPG" width="200" /></a>Lõpuks istusid kõik ringis ümber platsi ning ringi ning keskele laoti kõik, mis neil meile müüa oli. Mõni meist ei suutnud, mõni ei tahtnud ahvatlusele vastu panna. Insener otsustas omandada endale isikliku "koteka", viisakas eesti keeles peenisetorbiku. Ei hakka ju laenama sellist asja (ja polegi ju kuskilt) kui vaja läheb, noh, kas siis stiilikale või kui preservatiivid otsa saanud ja kiire on.<br />
Mina piirdusin kivikirvega, mis lagunes muuseas juba selajakotis kandmisest ära. Naised piirdusid ehetega, nagu ikka. Vaid Anu, kes peab veel kaasavarale mõtlema, ostis lisaks naiste traditsioonilise laubarihmaga koti.<br />
<a href="http://4.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/S1gIi5l2KZI/AAAAAAAAAUk/n6Y1OqZdvvY/s1600-h/IMGP8317.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="133" src="http://4.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/S1gIi5l2KZI/AAAAAAAAAUk/n6Y1OqZdvvY/s200/IMGP8317.JPG" width="200" /></a>Lea ja Anju olid nõus aitama Inseneril kotekat passitada ja kinni siduda, mina lubasin eksperdina nõu anda, milliseid sõlmi kasutada, et kui pissi- või kepihäda käes, siis kiiresti ja valutult maha saaks.<br />
Siis peeti maha küla välkkoosolek 4 valge vaatlejaga ning Sadrakust külalisettekandjaga. Pealiku käes oleva suure tabeli ja hulga nimede-numbritega kaustikust ning pikast jutust võis aimata, et räägitakse vist ühiskassa ja residentide majanduslikust olevikust ja tulevikust ning tänase Seavõitlusfestivali tulude jagamisest. <br />
<a href="http://1.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/S2GaRs2TgkI/AAAAAAAAAX8/EEl-fkvo2hA/s1600-h/IMGP8214.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="200" src="http://1.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/S2GaRs2TgkI/AAAAAAAAAX8/EEl-fkvo2hA/s200/IMGP8214.JPG" width="131" /></a>Ka Sadrak pidas emotsionaalse ja sütitava kõne. Meile interpreteeris ta hiljem selle sisu, kui selgitustööd ja üleskutset kaasa tulema tema idee ja projektiga kindlustada kõigi oma koduküla elanike tulevik kindla, pideva ja küllaldase sissetulekuga (unustamata sealjuures enese, kui tunnustatud giidi tööhõivet). Nad peavad vaid kogu küla ja külarahvaga väliselt taatama ja säilitama iidseid tavasid, need igapäevasesse rutiini viima ja kinnistama.<br />
<a href="http://1.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/S1gKoe5lGoI/AAAAAAAAAU0/SEVA4MBWYT4/s1600-h/IMGP8326.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="133" src="http://1.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/S1gKoe5lGoI/AAAAAAAAAU0/SEVA4MBWYT4/s200/IMGP8326.JPG" width="200" /></a>Ühesõnaga, Sadraku projekt tähendab oma koduküla muutmist Dani hõimude vabaõhumuuseumiks. Inimesed on kogu aeg rahvariietes, st kui ilm lubab, mehed koteka väel ja naised rohuseelikutes. Töötavad ja peavad jahti kiviaegsete meetoditega ning ka eluasemed säilitavad ehtsalt traditsioonilised.<br />
See kindlustaks loodetavasti riigipoolse rahalise toetuse ja pideva ning varasemast suurema hooajalise turistidevoo just nende külale, kui danide kultuuriinkubaatorile. Kokkuvõttes paraneks nende kõigi elujärg.<br />
<br />
<a href="http://2.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/S1gLV3EcR3I/AAAAAAAAAU8/hjLM2Mls0Lk/s1600-h/IMGP8364.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="133" src="http://2.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/S1gLV3EcR3I/AAAAAAAAAU8/hjLM2Mls0Lk/s200/IMGP8364.JPG" width="200" /></a>Aeg läks, zestidest ja lõhnast võis aru saada, et toit on valmis. Ahjul kooriti kest maha, 2 kõige väärikamat meest võtsid küpse põrssa jälle oma hoole alla. Poiss tükeldati jälle bambusnoaga. Naised korjasid kõik ülejäänud söödava kraami ahjust kokku ja jagasid söögi ja iseendidki koos lastega vist perekondade kaupa puntidesse. Iga laste- naistepunt sai boonuseks tüki põrsast.<br />
<a href="http://4.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/S1gLd502mjI/AAAAAAAAAVE/qz-ReJlnCFQ/s1600-h/IMGP8380.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="133" src="http://4.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/S1gLd502mjI/AAAAAAAAAVE/qz-ReJlnCFQ/s200/IMGP8380.JPG" width="200" /></a>Mehed sõid naistest eraldi ja jagasid ka põrsatükke. Meie saime külalistena esimestena oma vennaihu kätte. Lisaks pehme magus kartul, küpsenud mahlane malts- mu arust jummala broo lõunasöök. Ilma soolata muuseas. Õnneks Lea rasvase liha osas päris nii ei arvanud. Vedas mul.<br />
<br />
Pidu läbi. Jätsime jumalaga ja võtsime ette uue päevakorrapunkti- matused. Sadrak kiirustas meid külast välja ja ohhoo, mäenõlv tee ääres oli rahvast täis. Kümned, suured ja väikesed, vanad ja noored. Meid lasti mööda ja võeti sappa. Nad kõik ootasid, et koos tähtsate külalistega matusetseremooniale minna. Kohale jõudes selgus kahjuks, et põletusmatus oli juba toimunud, langetasime pead sisuliselt lõpuni põlenud tuleriida juures.<br />
<a href="http://4.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/S2GUD0Fli3I/AAAAAAAAAXc/l0VzidJWnbk/s1600-h/IMGP8391.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="135" src="http://4.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/S2GUD0Fli3I/AAAAAAAAAXc/l0VzidJWnbk/s200/IMGP8391.JPG" width="200" /></a>Vahelepõikena räägime danide põletusmatusest. Nii, teeme suure lõkke, 2 korda pikema, kui on laiust. Kui tuli juba parajalt suur ja ise oma elu edasi elav, katame lõkke banaanilehtedega, et me end ära ei põletaks selle ümber sebides. Nüüd võtame oma parimais riietes või lihtsalt linasse mässitud ja armsalt ehitud kadunukese (sõltuvalt võimalustest), asetame ta banaanilehtedele ning katame puudega. Kui leegid on uuesti tõusnud, jääb meil mureks hoolitseda selle eest, et äsja selle elutee lõppu jõudnud, oma igavest teekonda uuel teel ja uues suunas jätkav hing oma maisest kehast täielikult lahti saaks. Ja soovida talle head uut ja piika teekonda.<br />
<br />
<a href="http://1.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/S2GUY6YqZCI/AAAAAAAAAXk/ZBYyIwFjYko/s1600-h/IMGP8393.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="131" src="http://1.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/S2GUY6YqZCI/AAAAAAAAAXk/ZBYyIwFjYko/s200/IMGP8393.JPG" width="200" /></a>Külas hargnes saba kaheks, naised ja lapsed läksid "naiste majja", mehed "meeste majja" kadunukest üheskoos mälestama. Rahvast saabus ümberkaudsetest küladest aina juurde. Naiste majast kostev itk ja nutukisa kostis kaugele. Meie toetasime oma tagumikud soojale troopilisele mättale meeste maja juures, sest ka Sadrak ja Zed tahtsid tuttavat mutikest hea sõnaga mälestada.<br />
See, mida nüüd kuulda saime, oli müstiline. Mehed laulsid madalas bassis ja baritonis meloodilist, mediteerivat ühislaulu. Ehe ja toores joig. Tempo ja tooni tõusude langustega, aega ajalt keegi soleeris ja koor siis jälle järele. Tõeliselt nauditav, ilus, müstiline ja samas nukker. Vääriline järelehüüe sinnapoole äraläinule. Imeilus ja huvitav elamus.<br />
Kui Zadrak ja Zed olid küllalt laulda saanud ning meeste majast väljunud, asutasime minekule, käteldes läbi kõik juba ära laulnud või just äsja laulma saabunud mehed (nende initsiatiivil). Muuseas, Lea ja Anju enam ei kohmetunudki, surudes käppa rahvariietatud (st porgandpaljal) mehel. Harjumise asi.<br />
<br />
<a href="http://4.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/S2GY0gzyAVI/AAAAAAAAAX0/PGtCAsRsD90/s1600-h/IMGP8040.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="133" src="http://4.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/S2GY0gzyAVI/AAAAAAAAAX0/PGtCAsRsD90/s200/IMGP8040.JPG" width="200" /></a>Nüüd võiks veidi selgust tuua "meeste-" ja "naiste majadesse". Majad, tglt onnid, on rohukatusega ja bambusest või laudadest seintega ning imepisikese ukseta ukseauguga. Ja muldpõrandaga.<br />
Naised ja lapsed elavad ja ööbivad rangelt naiste majas. See on märgatavalt väiksem, kui meeste oma. Ühes külas on mitu naiste maja, suuremates külades võib ka meeste maju mitu olla. Ehk siis naistemajas elavad pead-jalad koos mitme pere naised- lapsed, meestemajas mitme pere mehed.<br />
Naistel, lastel, valgetel ja misjonäridel on keelatud meeste majja siseneda, see on püha koht, kuid ukse pealt sisse vaadata võivad küll. Poisid saavad meestemajja elama, kus neile siis vähehaaval meeste elutarkusi õpetatakse, alles siis, kui vanemad on korraldanud meheks saamise tseremaoonia. Sisuliselt on see suur pidu kogu külarahvale, milleks poisi vanemad peavad ohtralt sigu ohverdama. Vanus pole oluline, vahet polevat, teed peo ära, saad poja meeste majja.<br />
<br />
<a href="http://1.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/S2GYloKjFyI/AAAAAAAAAXs/h1GZTg8vJfE/s1600-h/IMGP8204+copy.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="153" src="http://1.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/S2GYloKjFyI/AAAAAAAAAXs/h1GZTg8vJfE/s200/IMGP8204+copy.jpg" width="200" /></a>Kui tuleb mehel kepiisu peale ja naisel pole samal ajal juhtumisi peavalu, siis saadetakse mitteasjaosalised naised-lapsed mõneks ajaks teise naistemajja. Pärast lapse sündi, kuni ema last imetab, peab mees seksist suu puhtaks pühkima, max 5 aastaks. See on danide hõimu sajanditevanune reegel, et rahvas oma kesiste võimaluste juures suudaks ka oma lapsed kindlasti üles kasvatada. Parem olgu lapsi vähem, kuid olgu neil parem elu.<br />
Sellele "5 aastat seksita" jamale on Baliemi oru meessugu ajaloo jooksul lahenduse leidnud- kui jõuad ülal pidada mitut naist ja rohkelt lapsi, siis lase käia. Boonuseks- keppi saab tihemini. Kui üks naine imetamas, aeled teisega.<br />
Vot sihukesed kombed Baliemi orus. Veel.<br />
<br />
<br />
Vaata kogu pildigaleriid, <b><a href="http://nagi.ee/photos/valdek/sets/243837/">http://nagi.ee/photos/valdek/sets/243837/</a></b>valdekhttp://www.blogger.com/profile/07718038060308206206noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-1984692503258794972.post-62147763504328469122009-11-12T14:42:00.900+02:002010-03-12T11:43:50.015+02:00Wamena, mobiilne duššitoru ja matk Baliemi orus<b>Anu siin :), Tallinas<br />
</b><br />
Minu elus toimus päris suuri muudatusi selle reisiga seoses ja samaaegselt, nii et seetõttu pole ka jõudnud veel arvuti taha maha istuda rahulikult, et keskendunult reisimälestustes ringi hulkuda. Nüüd lõpuks, laupäeva õhtul, kui sõbrad läksid 10-kraadise pakasega hõõgveini termostega öisele piknikule, võtsin mina südame rindu ning valisin meelelahutuse asemel meeldiva kohustuse ning pajatan teile nüüd natuke meie reisi ühest kõrghetkest, 5-päevasest mägimatkast Baliemi Orus.<br />
<br />
<a href="http://www.indonesiatraveling.com/Indonesia%20traveling%20over%20Land/pages_papua/baliem_valley.htm"><b>Baliemi Org</b></a> on ca 60 km pikk ja 16 km lai ning asub Lääne-Papuas. Selle keskuseks on linnake Wamena, millest juba eelpool juttu oli. Org on ümbritsetud kõikjalt mägedega, nii et sinna ei lähe ühtegi teed, mis on tinginud ka selle "kiviaja" säilimise nõnda kaua. Kohale saavad nii inimesed kui ka kõik kaubavarud-ehitusmaterjalid-mootorsõidukid ainult lennukiga. Põhimõtteliselt. Sest tuli ka välja, et üks meie trekkingu saatjaskonnast oli kord turistidega jala sealt orust välja läinud - aga kui õigesti mäletan, siis see võttis neil vist kuu aega läbi džungli ronimist .<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="http://2.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/S1dJHO5oJmI/AAAAAAAAAS8/JSelDWqfj0A/s1600-h/IMGP7893.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="115" src="http://2.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/S1dJHO5oJmI/AAAAAAAAAS8/JSelDWqfj0A/s200/IMGP7893.JPG" width="200" /></a></div>Nagu juba ka öeldud, siis inimesed on seal orus ikka hoopis teistsuguse välimusega, väga tumeda nahaga ja kohati üsna hirmutava välimusega. Või õigemini see vist ei olegi niivõrd nende välimus, kuivõrd täiesti diskreetsusevaba valgenahaliste jõllitamine ja julgemate puhul ka suhteliselt agressiivne lähenemis- ja suhtlemisviis. Palun ärge saage minust valesti aru, tegelikult olid paapualased ühed toredamad-siiramad-sõbralikumad inimesed seal riigis. Lihtsalt see hetk Wamena lennujaamas, kui orgu saabudes lennukist maha astudes meid ootamatult ümbritses hord ennenägematu näoilmega ja altkulmu silmavaatega süsimusti mehi, hakkas mul väga kõhe. Nii kõhe, et vaatamata 3-le Londonis kogu-maailma-rahvaste keskel elatud aastale hoidsin ma meie meeste ligi ja palusin, et nad ei jätaks meid sinna täiesti üksi. "Ärge jätke mind üksi kui oleme joonud šampanjat..." laulsin ma mõttes ja tihti ka valjult...<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="http://3.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/S1dO7xZmJTI/AAAAAAAAATM/fQrPXQtKo-0/s1600-h/IMGP8040.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="133" src="http://3.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/S1dO7xZmJTI/AAAAAAAAATM/fQrPXQtKo-0/s200/IMGP8040.JPG" width="200" /></a></div>Selle reisi jooksul sai üldse väga palju lauldud. Kõik laulsid. Eraldi ja koos. Parim ühislaulmine toimus samuti Baliemi orus. Ühel järjekordsel ööl ümmarguse bambushüti põrandal neljakesi kõrvuti sääsevõrkude all magamiskottidesse pugenult ja selili visanult, panime me kaks i-podi korraga käima, kõik neli kõrvaklappi erinenevate inimeste kõrvades, Insener Teder sünkroonis tehnika ära ning pani kahel pillil korraga mängima Vendade Urbide "Imeline aas" ning siis kõlas elektrivabas ööpimeduses ca 2000 m kõrgusel mägionnis peaaegu 4-häälne eestlaste ühislaulmine... Öised mäed ja kõrvalhütis suikuv pererahvas olid tõenäoliselt lummatud ja meie endi südamed olid väga liigutatud.<br />
<br />
Nüüd aga tagasi lennujaama. Lennujuhtimine oli ka ikka aeg-ajalt üsna üllatav, kui nii võiks öelda. Wamena vist oligi üks kõige väiksemaid lennujaamu, kuhu sattusime, ja seal tundus tõesti nii olevat, et kohalik mees näitas maanduvale lennukile lihtsalt, et tule-tule ja pööra sinna, või midagi sellist. Ja lennujaam ise oli ka lihtsalt tavaline ruum, mis oli põlvekõrguse letiga kaheks jagatud - ühel pool olime siis meie, neli valget, mina sealjuures miniseelikus (selge viga, sest minu päikesevaba Londoni-elu tõttu valged paljad jalad tõmbasid asjatult palju tähelepanu), ning mitukümmend kohalikku meest, kes kõik nagu tahtsid meilt oma osa saada - kas siis mingi äritehingu või lihtsalt tähelepanu näol, ning teisel pool mehed, kes lennuki pealt kotte tõid. Ja kottide kätteandmine toimus ka väga lihtsalt - Sa lihtsalt pidid näpuga näitama, milline pamp Sulle kuulus. Pagasi turvalisusest polnud seega juttugi. Õnneks olid kõik meie seljakotid olemas ja saime need sealt samuti lihtsalt peale osutades ka kätte.<br />
<br />
Kuna org oli ülejäänud saarest kõrgemal ning mägedest ümbritsetud, oli temperatuur seal ca 10 jahedam. Nii et kui ülejäänud Indoneesias veedetud aja me enamuse ajast voolasime higist, siis seal panime ööseks ikka pika dressi selga, sest pimedusega saabus ka jahedus.<br />
<br />
Läbirääkimised giid Sadrak'uga õhtuse teelaua ääres said (minule ootamatult) väga pikad olema. Panime oma 5-päevast plaani, kõikide soovide ja võimalustega, ühiselt kokku mitu tundi. Eks protsessi aeglustas ka kohatine keelebarjäär, aga vaatamata sellele, saime Sadrak'ust kõik ilusasti aru ning saime kirja ka kõik tingimused. Kuna olime saabunud "kiviaja" pealinna, siis loomulikult ei sõlmitud selle kalli tehingu vormistamiseks tavapärast lepingut. Sadrak kirjutas kõverakonksuliste tähtedega inglise keeles üksteise alla ühesõnalised artiklid, hinnad juurde, ning meie siis omakorda tõmbasime neid sõnu sealt maha või kirjutasime uue summa kõrvale. Jutt käis ju ikkagi miljonitest, nii et see ei olnud mingi naljaasi.<br />
Pealegi ei teadnud me, mis meid ees ootas. Mina kartsin sisimas salaja ja paaniliselt inimsöömise ohvriks langemist, kuna olin kuulnud seal orus elavatest kannibalihõimudest, aga eelkõige just seetõttu, et viisade taotlemisel Soomes asuva saatkonna esindajaga <b><a href="http://indoneesia-valdek.blogspot.com/2009/10/viisast-ja-erilubadest.html">suheldes</a></b> oli too mulle ikkagi väga selgeks teinud, kui ohtlik see kõik seal on!<br />
Vaatamata pikale õhtule ja üsna kurnavatele läbirääkimistele, saime asjaoludes ja hinnas lõpuks kokkuleppele - olime rahul nii meie, kuna saime peaaegu täispaketi ja väga soodsa hinnaga, ning ka vahetpidamata suitsetavad Sadrak ja temaga kaasas olnud sõber Zed, kes kandis traditsioonilist ca 10 sentimeetristest tumeoranžidest kanasulgedest tehtud suurt pärga, mis ilusti varjas ära ka tema vanust reetvad hallisegused juuksed ümber kiilaneva pealae.<br />
Meie oleksime tahtnud trekinguga alustada kohe järgmisel hommikul, sest see lennujaama taga asuv hotell polnud suurem asi. Aga kahjuks see ei olnud võimalik, kuna muuhulgas olime otsustanud ka "pig ceremony" (seatseremoonia) kasuks ning Sadrak pidi järgmisel päeval turule seda siga alles ostma minema ning siis kohe mõne poisikesega selle sea teise mägikülasse meie jaoks ette ära saatma. Nii et pidime ootama ülejärgmise hommikuni ja ühe täispika päeva Wamenas veetma.<br />
<br />
Wamena iseenesest ei ole üldse mingi ilus linnake. Tänavad asuvad seal täiesti paralleelselt ja täiesti risti 90-kraadise nurga all, nagu selles Ameerika suurlinnas. Ameeriklaste mõju on üldse seal päris suur ja nähtav, eks nende ehitatud on ka see linnake. Politseijaoskonnas eriluba taotledes olime ka ju ühte ameeriklast kohanud, endist misjonäri. Nad olid naisega Indoneesias elanud-töötanud 19 aastat ja oma lapsed seal üles kasvatanud. Ta oli ka paariks nädalaks Paapuat väisama ja vanu sõpru kaema tulnud. Nüüd 2 viimast aastat tagasi kodumaal resideerudes kipuvad nad tema sõnul USAst taas ära, sest kord juba ilmakodanikuks saades ja enamuse elu Aasias veetnuna loodavad nad peagi sinna naasta. Üks lastest pidigi juba otsaga tagasi olema. Misjonär oli ka üks nendest, kes meid malaaria eest tõsiselt hoiatas, väites, et nii mõnedki turistid on seal sellesse ootamatult ära surnud, tulles vaid paariks nädalaks ja lootes, et nii väikese aja jooksul mitte midagi ei juhtu ning rohud võtmata jätnud. Minule see igatahes mõjus, nii et vitsutasin malaariatablette igapäevaselt terve reisi ja veel pärast seda ka.<br />
<br />
Peale läbirääkimisi hulkusime mööda pimendatud linna tänavaid, süües ratastel toidukärudest kõikvõimalikke taignasse kastetud ja õlis praetud juur- ja puuvilju. Enamasti jahtisin ma praetud banaane, kuna nendest olid kujunenud minu lemmikud, aga püüdsime ära proovida ka kõik teised variandid. Hotelli suures ja inimtühjas vastuvõtusaalis-söögitoas tegime enne magamaminekut neljakesi veel väikese teeõhtu ning siis vooditesse. Öösel oli meil väike roti-situatsioon, nii et ma olin taas peaaegu šoki äärel. Olime tänavalt kaasa ostetud praetud-banaanid-kilekotis jätnud voodite vahel asuvale öökapile, nii et ühel hetkel möllas rott mu peast paarikümne sentimeetri kaugusel täiega, tehes kotijooksu, et seda toidukraami kätte saada. Sama toimus pesuruumis, keegi kolistas seal meeletult, nii et olime sunnitud pimeduses kaema minema, millega tegemist. Vee äravooluks oli seinas auk, mille kaudu nad tuppa tulid. Sellel öösel ma väga hästi ei maganud.<br />
<br />
Järgmine päev oli meil niiöelda vaba, kuna pidime ju ootama sea toimetamist mägikülasse ning lisaks pidi Sadrak turule minema, et meie kõigi 5 päeva toidukraam kokku osta. Otsustasimegi selle päeva siis oru põhjaossa kuulsat muumiat vaatama minna, millest Don ka eelmises peatükis juba kirjutas.<br />
<br />
<b>Trekking</b><br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="http://4.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/S1dJ9pw0VNI/AAAAAAAAATE/wUUxiBvsD6M/s1600-h/IMGP8412.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="133" src="http://4.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/S1dJ9pw0VNI/AAAAAAAAATE/wUUxiBvsD6M/s200/IMGP8412.JPG" width="200" /></a></div>Siis saabuski see päev, mil saime trekingule minna, pühapäev 8. november. Reisi planeerides oli Baliemi Org meie üks peamisi eesmärke ning nüüd algas selle parim osa ja mägimatka nautimine. Läbirääkimiste käigus olime pidanud ka otsustama seda, kas tahame, et meiega tuleks kokk kaasa või teeme söögi ise. Valisime koka. Lisaks sellele pidime palkama porteri, kes kogu toidukraami kandis. Samuti pakuti meile varianti võtta igaühele kotikandjad, sest valge inimene seljakotiga ju ei käi ja kohvriga on mägiradadel veidi ebamugav. Kõik keeldusid sellest, väljaarvatud mina. Kuna mul puudus eelnev sarnane kogemus ja ma polnud kindel, kas jaksan oma 50-liitrist 15-kilost seljakotti 5 päeva järjest tassida, <b>võtsin omale mehe </b>(kirjaviis muutmata, admin. Don).<br />
Nii et lõpuks oli meil see saatjaskond päris suur ja ega täpselt aru ei saanudki, et kes seal millisel otstarbel on. Aga igatahes said kõik kotid, söögikraam, toidunõud ja alusvaibad tassitud ja ning igaks toidukorraks oli ka söök olemas. Ootamatute lisakuludena tulid veel juurde üks kohustuslik lisaporter ja 5-päeva veevaru - vesi maksis orus 4 kord rohkem kui orust väljas - otsustasime vist võtta 12 liitrit, täpselt enam ei mäleta, ja lootsime, et puuduolevaks keelekasteks saame kohalikelt keedetud vett.<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="http://2.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/S1c77r4yDxI/AAAAAAAAASU/8DDUw1_itOw/s1600-h/IMGP7972.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="133" src="http://2.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/S1c77r4yDxI/AAAAAAAAASU/8DDUw1_itOw/s200/IMGP7972.jpg" width="200" /></a></div>Wamenast istusime meile tellitud taksobussile, kes meid terminali (ehk siis kutsikate lõpppeatusesse) Sugokmo külla ära viis ning sealt alustasime ka oma jalgsimatka kitsastel mägiradadel, aeg-ajalt pilvede vahel, eemal kõigist teedest ja igasugusest tsivilisatsioonist, selles päris "kiviajas". Oli palav ja tore päev, matkasime mitmeid tunde. Lõunat sõime jõe ääres, kus käisime ka külmas mägijões suplemas (pesuväel, Don'i märkus) ja ennast jahutamas. Seal kohtasime ka ühtesid väheseid turiste nende päevade jooksul - poolakaid, kes just naasesid oma mitmepäevaselt matkalt, olid rahul ja rõõmsad, kuigi üks noorem daam alles pisut pärast teisi kohale jõudis ja üsna väsinud välja nägi. Öö veetsime heinakatusega ja heintega kaetud hütipõrandal.<br />
<br />
Teine oru-päev. Kui hommikul pesemissoovi avaldasin, võttis kohalik mees uhkusega kaasa poolemeetrise valge plastmasstoru läbimõõduga ca 10 cm ning viis meid mägioja juurde, toetas toru ojakesse vastu kiviseina selliselt, et oja hakka torusse voolama ja meie siis selle teisest otsast väljatuleva voolujoa all ennast pesta saime. <br />
<br />
<br />
<b>Valdek muljetab </b>siit edasi, sest:<br />
1. siin sai Anjul jaks või viitsimine otsa,<br />
2. Vahur on kaelani sees meie <b>Seikluspargi</b> ületalve vedamises,<br />
3. ja Lea teeb arvatavasti sedasama oma korteriühistuga,<br />
4. mina pean oma risti ikka ise kandma <br />
<br />
08. november. Trekking algas tsarterbemoga peaaegu maantee lõppu, kus paljasasjagsed porterid laadisid oma turjad või käed padajanni täis ja killavoor läks mööda jalgrada liikuma. Kõige suurem kott kandjate turjal oli Anu seljakott- matkates teamatusse eelistas Anju kaasa võtta KÕIK asjad, sest võidab ju see, kel surres enim asju. ;o)<br />
Kohe ületasime suure Baliemi jõe, mööda rippsilda, millega käib kaasa stoori, kuidas 95-ndal purunes rippsild just siis, kui seda ületasid japside matkagrupp koos giidiga. Neid enam pole, kuid on japsikeelne mälestusmärk.<br />
Esimene lõunapeatus pisikese mägioja kaldal. Sadraki sõber Zed, pruunidest kanasulgedest traditsioonilise peaehtega kokkas (etteruttavalt, Zed oli suurepärane kokk, lõbus jutupaunik, naiste lemmik- flirtija ja silmategija). Sahibite ülesandeks jäi pesuväel (mis osutus meie puhul edaspidi suht tavaliseks) mägijões higi maha loputada.<br />
<a href="http://3.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/S1c-wAix1XI/AAAAAAAAASc/-ZsXnIuj2U0/s1600-h/IMGP8044.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="200" src="http://3.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/S1c-wAix1XI/AAAAAAAAASc/-ZsXnIuj2U0/s200/IMGP8044.JPG" width="133" /></a>Edasi matkasime mööda jalghighwayd läbi mitme küla. Meie Sadrakut ja Zedi tervitati nii teel kui ka külades nagu omamehi. Tuli kuskil jutuks, et mitmenaisepidamine on normaalne, kui ülal jõuad pidada, pea.<br />
No vot, Zedil olevat kodus 2 naist. Sadrak lisas pärast, et Zedil on veel naisi, aga teistes külades. Seda tõestas ka Zedi vastuvõtt ühes külas, see oli eriti tormiline- Zed sai endast veidi nooremalt naiselt tervituseks vägeva kõrvakiilu ...! Kahjuks põnevamaks ei läinud.<br />
Mis teha, eks meil tuleb ikka aeg ajalt elulõbude ja pattude eest lõivu maksta. <br />
<br />
Teel vooris nii vastu ja kui ka samas suunas papuaase, rahvariietes ja ilma (st T-särgis ja shortsides), nii tühjalt, kui koormaga. Mägedes veetakse seljas nii lapsi, kui juurikaid, nii lauamaterjali, kui sigu, nii katusepleki tahvleid kui ka ... KÕIKE.<br />
Siis üllatab meid vihmasadu ja rada läheb tatiselt libedaks. Suurema sajuga ja vihmahooajal, mis peaks varsti algama, muutuvad rajad läbimatuks, nii et tervete orgude ja kümnete külade kaupa ollakse koduarestis.<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="http://1.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/S1c_mG0L9_I/AAAAAAAAASk/roQxxiopedA/s1600-h/IMGP8602.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="133" src="http://1.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/S1c_mG0L9_I/AAAAAAAAASk/roQxxiopedA/s200/IMGP8602.JPG" width="200" /></a></div>Põllud mäenõlvadel on kiviaedadega piiratud ja neid on igal pool. 40 kraadine mäenõlv pole takistuseks sellele sadade põldude ja kiviaedade rajamiseks. Ainukeseks töövahendiks põldudel oli näha kõblast ja küürutavat inimest. Nii mehi, kui naisi, sest kaasajal on dani hõimudele elatusallikaks rohkem põllumajandus, kui naabrimeeste söömine.<br />
Tsivilisatsiooni viirusega on välja suremas läbi sajandite au sees olnud jahipidamine nii loomadele kui ka naaberhõimude kahejalgsetele ning lihtsas rahvariides sõjamaalingus ja atribuutikas (ninakihvad) mehed oda ja vibuga on nüüd juba vaid tasuline atraktioon turistidele. Vähemalt nii on Wamena ümbruses, nädalateekonna kaugusel olevat olud kardinaalsemalt kiviaegsemad.<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="http://3.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/S1dAKlQf_AI/AAAAAAAAASs/1tm3YPDpIpo/s1600-h/IMGP8062.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="200" src="http://3.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/S1dAKlQf_AI/AAAAAAAAASs/1tm3YPDpIpo/s200/IMGP8062.JPG" width="133" /></a></div>5 tunnine päevateekond lõppes Zedi kodukülas, Ugem'is, seal kus ta 2 pärisnaist elavad. Seal vana kõrvakiilu ei saanud.<br />
Külas on 1 mitmest kohalike giidide klassikalisele trekkingumarsruudilr ühisüritusena ehitatud guesthaussidest. Sest pärismaalastega ühe katuse all elamine on väidetavalt lõppenud turistidele mitmenädalase kogu keha sügelemise ja kratsimisega. Lihtne rohukatuse ja bambusseintega hütike, põrandaks vakstud ja vaibad, kuhu 4 sahiibi vabalt ritta mahuvad ja jääb laialt põrandapida üle seljakottide laialilaotatud sisudelegi.<br />
Naaberhütid olid köök/kitselaut, 2 perehütti ja kooliõpetaja maja/söögituba.<br />
Siit sai alguse ka "pealeronimise" traditsioon. Proovisime seda kõik igat pidi, nii ja naa, kord üks all ja teine peal ning vastupidi. Kõige paremini töötas versioon Insener Teder all ja ükskõik, kes meist tema peal. Jah, isegi mina olin OK, IT-le täiesti vastuvõetav. Etteruttavalt ütleks, et meie tandem omandas töövõtted kõige paremini.<br />
Ooda, misasja, millest te nüüd mõtlesite?! Jutt on ju sääsevõrkude riputamisest rohu-, bambus-, või misiganesonni või hotellitoa lakke. Proovige ise kellelegi, kes käpuli põrandal, jalgadega selga ronida , lahtine sääsevõrk käes ning turvaliselt ja tulemuslikult see kiiresti kas kõrge aampalgi või kroonlühtri või jumal teab, mille külge üles siduda. Arvestage ka, et kumer ja libe jalgealune kõigub ja õiendab kogu aeg.<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="http://1.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/S1dAnmNZg7I/AAAAAAAAAS0/kg4ijbuUUt4/s1600-h/IMGP8065.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="200" src="http://1.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/S1dAnmNZg7I/AAAAAAAAAS0/kg4ijbuUUt4/s200/IMGP8065.JPG" width="132" /></a></div>Sadraku soovitusel ostsime kaasa minu arust meeletus koguses pulgakomme kõikdele oru põngerjatele ning sigarette umbes pooltele orus elavatele meestele. Et nii-öelda pisikese altkäemaksu abil sulanduda, leida ühist keelt ja lammutada suhtlusbarjääri.<br />
Kommidest jätkus napilt lõpuni, kuid koos "gula-gula" (komm, magus) kisavate lastega jooksid neile tormi ka kõikide külade naised. Vhest läks lausa madinaks Maiad on nad vanusest ja hammaste olemasolust/ puudumisest hoolimata. <br />
Sigarette sai selgelt liiga vähe kaasa võetud, neid oleks pidanud olema sada pakki ja ka siis oleks kahtlane olnud. Nii kui Vahur pealikule või muidu suvalisele vastutulnud jorsile suitsu pakkus, kui oli vaja juttu teha, nii lendas kuskilt peale niipalju mehi ja naisi, et kõigile pakist ei jätkunud ...<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="http://2.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/S1dQQoSu7kI/AAAAAAAAATU/YlhrjrTuTys/s1600-h/IMGP8489.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="133" src="http://2.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/S1dQQoSu7kI/AAAAAAAAATU/YlhrjrTuTys/s200/IMGP8489.JPG" width="200" /></a></div>Zed hiilgas õhtusöögi autorina täiega- 3 käiguline. Ja ei unustanud kunagi mitu korda söögaorgia jooksul tänu tänuga astu võtmas käia.<br />
Sisuliselt oli pärast õhtusööki ka öö käes, sest mis sa ikka kell 8 PM täis kõhuga ja pimeduses teed. Lobised, visatakse kildu, kuulad aipodi, aga see kõik uinutabki. Bioloogiline kell võttis isegi minusugusel öökollil omaks uue reziimi- 9, hiljemalt 10 magama, 6 üles, kiiresti omaks.<br />
Lea rääkis, et öösel kallas ehtsat vihmametsa vihma, aga mina ei kuulnud. Kodune magamiskott kahjutustab kõik häirivad tegurid.<br />
<br />
Nagu Anju juba rääkis, nautisime kordamööda revolutsioonilist ja ainulaadset sanitaartehnika ühteheitmist neitsiliku loodusega - anna leidlikkule papuaasile kätte jäme plastikust kanalisatsioonitoru ja paar oksaraagu ning ta teeb pisikesest joakesest sama pisikeses võssa peidetud looduskaunis kanjonis eksootilise ja "toore" madala basseiniga dushiruumi.<br />
See on siiski vaid vähenõudlikule ja karastatud rändurile, paketituristil ei maksa end proovile panna.<br />
<br />
Homme on Suurpäev- toimub meie poolt <b>8 miljoni</b> eest tellitud ja lähedases Sadraki kodukülas lavastatud Kiviaegne Hõimusõda koos Laulu- ja rahvatantsuansambli kontserdi ja Seatseremooniaga.<br />
Aga loe sellest juba järgmisest peatükist.<br />
<br />
Vaata kogu pildigaleriid, <b><a href="http://nagi.ee/photos/valdek/sets/243837/">http://nagi.ee/photos/valdek/sets/243837/</a></b>valdekhttp://www.blogger.com/profile/07718038060308206206noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-1984692503258794972.post-43546411504571843712009-11-12T13:18:01.093+02:002010-03-12T11:43:50.020+02:00Jayapura ja Wamena, Paapua (täiendatud 20.01.2010)<b>Lea siin:</b><br />
05.11.2009, lend Denpasar- Jakarta- Makassar (Sulawesi)- Jayapura (ca 2500 eeku), tegelikult kyll maandusime viimase lahedal Sentani's, Jayapura'sse (Paapua pealinn) veel ca 40 km, mille labimiseks kulub umbes 1 tund. Lennujaamas tulid Denpasaris araantud Valdeku nuga ja Anu seljakotist eraldunud magamiskott "ise meie juurde: mulle oleks nagu silt otsa ette kleebitud: "ootan pakki Valdeku noaga". Kohalik ametimees astus ligi ja ulatas mulle paki. Super! Seejarel andsime ametimehel teada, et sooviks ka yht kadumalainud magamiskotti, seepeale haaras kohalik ametimees Anu endaga kaasa korvalruumi ning mone hetke parast valjus Anu sealt ylionnneliku naoga magamiskoti pakk kaenlas. Jessss!, toimetame nyyd edasi...<br />
Paapuas ringi kolamiseks on paljudes piikondades vajalik "surat jalan", so luba politseiametnikelt piirkonnas ringi liikumiseks (mida kyll hiljem meilt keegi kontrollimiseks ei kysinud, minu teada) (Valdeku märkus, küsiti küll, Wamenas). Loa hankimiseks kuluvad meil moned hommikutunnid, mida lisaks sisustasime ka hommikusoogiga kohaliku politseijaoskonna sooklas - katepesukauss, kahvel ja lusikas soogiriistadeks - neid juba oleme oppinud nouetekohaselt kasutama :). Ja toidu valimisega saame ka aina paremini hakkama.<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="http://3.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/SyS7y6GVkII/AAAAAAAAAME/bCo7huuMS_0/s1600-h/Jayapura+bemo.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="http://3.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/SyS7y6GVkII/AAAAAAAAAME/bCo7huuMS_0/s200/Jayapura+bemo.jpg" /></a></div> Luba kaes, koht tais, suundume tagasi lennujaama Baliemi orgu paasemiseks lennupileteid hankima. Lennupiletid olemas, suundume Jayapura'sse oomaja otsima. <br />
Yllatus-yllatus, aga Jayapuras saame mitmest hotellist lyhikese vastuse: "full". Leiame oomaja hotellist "Beisji Inn", kus kohvikupidaja sonul oleme esimesed valisturistid!?! Huvitav, kellest kyll eelmised hotellid "full" olid?, see jaab meile moistatuseks.<br />
<br />
Valdis suundub internetti otsima, ylejaanud seltskond randa otsima. Vahuri poordumisele: where is a beach", pyyab kysitletud naisterahvas meile kehakeeles selgitusi jagada. Kohalikku keelt ei moista meie, inglist aga ei moista enamik siinseid. Nahes, et selgitamine tulemusi ei anna, otsustab too kohalik naisterahvas, Olivia nimeks, meid randa kohale viia. Randa, so Vaikse ookeani kaldale, on sissepaas tasuline! Olivia ostab meile piletid, ega tahagi raha, kuid Anu otsusekindluse tulemusel saab siiski meie osa kompenseeritud. Sel ajal, kui mina yritasin Oliviaga sonastiku ja kehakeele abil kohalikest oludest enamat aimu saada, katsetasid Anu ja Vahur ookeani pohja...see osutus meie valgete jalakeste jaoks liialt teravakiviliseks, seejuures ka pikalt madalaks, mistottu minu loobumine ujumisest tuli kergelt :).<br />
Tagasiteel hotelli ostsime ohtusoogiks tanavalt pirukaid - osade sisu jai mulle monigaseks saladuseks, kuid (olis kypsetatud) taignas banaanid maitsesid ylihasti. Pirukate juures jatsime ka Oliviaga hyvasti.Olivia oleks meeleldi meile rohkemat raakinud-naidanud, kui teda poleks takistanud inglise vahene oskus. Meie aga ei raagi Indoneesia riigi yhist keelt :(.<br />
Ohtul hotelli kohvikust teed ja kohvi soovides, "sattusime" terassile, imekaunis sume, soe ohtu, vaatega jarvele ja eemal kumavatele pikselookidele. Suhtlen jalle sonastiku ja kehakeele abil kohvikupidajaga, kes, nagu Olivia'gi, aina vabandab oma vahese inglise oskuse parast, aga ometi saame kuigipalju teineteisest aru: et taxi on siin sisuliselt nagu meie marsruuttakso, et vaadata tasuks turgu, et rollereid siin ei rendita, et Wamena (kuhu jargmisena kavatseme suunduda) on vaga kallis, ja "last but not least" - meie majutuse hinna sees on yks hommikusook. Teised tuleb soovi korral juurde osta (seni olime teadmises, et hommikusooki hinnas pole :)).<br />
<br />
<b>Don'i Paapua (kirjutet kodus, kasutades ka Lea päevikut):</b><br />
<br />
Minu Paapua algas nagu Proual Singapuri lendki- noaga käsipagasis (04.11). Hämmastav, kuid Viktori Noksi leidsid üles isegi Indoneesia läbivalgustusseadmed. Hämmastav sellepärast, et kõikvõimalikke muid metallvidinaid turvaväravad minu küljes avastada ei suutnud. Peab ostma samasuguse noa nagu Leal. Nuga eraldati minust, pakiti ja toimetati meie lennukiga Paapuasse, kus see pidulikult tagastati. Samuti ka Onju magamiskott, mis oli otsustanud ta seljakoti küljest, väljastpoolt (dziisas, Onju, miks sa ei küsinud, kuidas seljakotti lennukisse pakitakse) jalga lasta. Ma oleks imestanud, kui see koti küljes alles oleks olnud.<br />
<br />
Vahemaandumisel Jakartas vahetus lennukis valitsev rass, enamuse haaras meie jaoks uus, Austraalia- Okeaania pärismaalastele iseloomulik madal laup, madal ja lai nina, paksud huuled ning äärmiselt krussis juuksed. Lausa põnev hakkas. Peale meie oli veel 1 valge ja ülejäänud indohiina rass.<br />
Jayapura lennujaamas (Sentanis, 05.11 hommikul) kleepis end, kui vihaleht tagumiku külge, üllatavalt hea engleesega paapuamees. Nimetame neid, mitte halvustavalt, vaid heatahtlikult lõbusalt "papuaasid".<br />
Vend oli viisakas, tagasihoidlik, kuid samas jutukas. Ütleks, et hakkas meile kõigile lausa meeldima. Aga krt, pakkus mulle vanuseks 55. Nagu külm dušš, ei või olla, mingu põrgu, ma ju jummala kobe veel.<br />
Kahju, et me tema teeneid siin ei vajanud, saame ise hakkama. Küll aga sokutas ta meile siiski kaasa Baliemi orus, Wamenas elava venna telefoninr. Vaeseke sai veel üheselt mõistetava tõsiselt karmi suulise hoiatuse lennujaama taksomaffia kapilt (temast 3x suurem), kui kogemata selle kuuldes meile õige taksohinna ütles. Adekvaatselt reageerides ja arvestades vetovõimalusega (kapilt) edaspidise lennujaama sisenemise või obroki suurenemise osas, pakkus tore uus sõber meile kohe võimalust- "jee, offkooss, oolsõu guud taxi, good praiss and fast".<br />
<br />
Kurikuulsa "<a href="http://indoneesia-valdek.blogspot.com/2009/10/viisast-ja-erilubadest.html"><b>Surat jalani</b></a>" nõutamine lennujaama lähedases politseisjaoskonnas oli lihtne ja peaaegu tüsistusteta. Lausa koomilisena mõjus erariietes ja üllatavalt tüseda, poisikesest politseiametniku hale katse meile kotti pähe tõmmata. Kutt, vale mehe valisid! Andis ihaldatud suratid kätte ja kutsus vaikselt kõrvaltuppa, kus tõlgi abil hakkas pappi tahtma, nimelt maksvat iga luba 50K, seega ladugu ma 200 tonni lauale. Lühidalt, saatsin ta viisakalt (politseinik siiski) pikalt, kuid pakkusin ikkagi väikest meelehead (äkki vaja tagasi tulla), see pidi tavaline olema. Kutt jäi oma juurde, mina oma, et luba ON TASUTA! Loll mees, see on esimene asi, mida kõikides gaidbukkides ja indoneesia foorumites surati kohta kirjutatakse. Kutil polnud selgroogu, andis alla, võttis portfelli ja lasi toast lihtsalt vaikselt varvast.<br />
Nautisin võidurõõmu, 1:0 Eesti versus kuulus Indoneesia korruptsioon.<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="http://1.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/S1c1TFDnhqI/AAAAAAAAASM/m0Sp8ppj8j4/s1600-h/IMGP7855.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="133" src="http://1.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/S1c1TFDnhqI/AAAAAAAAASM/m0Sp8ppj8j4/s200/IMGP7855.JPG" width="200" /></a></div>40 km ja 1h taksosõitu pealinna pisikesse citysse (taksoga 20 eeku per lõust, bussidega aeglane, palav, tüütu ja kallis- 8 eeku näkku) oli tegelikult mõtetu, oleks võinud lennujaama lähedal ööbida. Keegi polnud viitsinud LP lugeda, me lihtsalt ei teadnud, et sinna on NII pikk maa! Piinlik lugu.<br />
Ja ... tule taevas appi, üks odav hotell teise järel full, full, full ... No mis värk on, madalhooaeg ju, peale meie vaid üksikuid valgeid näha. Aga ju siis kohalikud tõesti reisivad, millegipärast see meile esialgu pähe ei mahtunud. Meeletult suur riik ju, 237 milj surelikku. Ja ega neid hotelle reaalselt eriti palju ju polegi.<br />
Lõpuks siiski leidsime endale pesa, kuid seegi sisuliselt full. Vaba oli vaid 1 tuba, kuid vaid dablvoodiga. Õnneks olid 4 meist küllalt peenikesed, et silkudena sellele korraga ära mahtuda. Loodan väga, et kõigil oli hea ja kõva uni, et mitte teineteise öiseid misiganes ja kustiganes hääli kuulda. Sõbrad, olge mureta, mina ei kuulnud midagi, magasin kui nott. Küll aga muretsen ise.<br />
<br />
Ja samal õhtul see juhtus, tegin kogenud päkkpäkkeri kohta nii lolli vea, et häbi öeldagi, anekdoot, et mitte öelda TÄPE ... lasin hotellist jalga pisikese taksobussiga (bemo) kesklinna, otsisin kaua internetti, mingisuguse ka leidsin (üliaeglane, 10 tuhhi/ h, aga boonuseks erinevad viirused mõlemale mälupulkale!) ja siis meenus, et ma ei tea ju, mis mu hotelli nimi on, kuidas tagasi kottu saada?! Krdi loll, rsk!<br />
Bemod enam ei käinud, aga ei mäletanud ka ju liini numbrit, taksosid polnud.<br />
Mingi kohalik perekond tänavaturult 2-l rollul olid nõus aitama. Sõitisme mööda pimedaid kaldaäärseid tänavaid, minu funktsioon tagaratta peal oli karjuda, kui tuttavat kohta näen, kuni voilaa, olingi kodus! Ja mu heategijad keeldusid tasust!<br />
<br />
Tuli just meelde, ma leiutasin meie mahlakasse eesti keelde (vabandan vene keele ees) uue uudissõna!<br />
Nimelt valdavas enamuses meie Indoneesia majutuskohtades, ka Paapua hotellides, polnud dušši või polnud see töökorras või turritasid seinast väljas vaid mälestused duššist- torujupid. Küll oli aga igas peldikus = dussiruumis kas suur ämber, väike tünn või pisike, ca 0,7 x 0,7 x 0,7m kahheldatud bassein veega, kopsik kõrval. Vot seda kopsikut kasutasid sa nii p***e pühkimiseks = pesemiseks ja ka dusshi asemel, nagu meil näiteks suitsusaunas.<br />
Ja kopsikuga dusshitamine on nüüdsest hetkest alates <b>kopslema, </b><b>kopslemine</b>! Ilus sõna ju, mis?<br />
<br />
"Lähme sõi-da-me" (see Sal Salleri laulurida andis meil pea iga päev märku, et nüüd "läheb andmiseks"). Et siis räägime Paapuast edasi.<br />
06.11. Taskus Triganaairi piletid Baliemi orgu, Wamenasse (ca 900 eeku). Baliem on koht, kuhu PEAB minema, kui Paapuas oled. Muidugi pole sa seal ainuke turist, hooajal arvatavasti 1 tuhandeist. Meie saabusime äsja alanud madalhooajal ja nägime vaid üsna üksikuid turiste. Ja neid "ägedaid" kohti on Paapuas veel, kuid ringi lendamine ja trekkimine on suht keeruline ja kallis, teed sisemaale ja põhja-lõunaranniku vahel puuduvad.<br />
---------------------- <br />
Wamena (1600m) ja Baliemi org asub keset Paapuat, ümritsetud dzunglitest ja mägesest. Keskmine temperatuur alla 20 C. Üsna lähedal asub ka 1 Seven Summits mägedest, Okeaania ja Austraalia kõrgeim mägi, Karstenz Pyramid e Punchak Jaya, 4884 m.<br />
Baliemi org on nii öelda "kiviaja viimane bastion" maailmas.<br />
Ja kogu oma aus ja kuulsuses ja tänu just sellele, ta seda enam väga varsti ei ole. Wamena ümbruses ta seda kindlasti enam ei ole. Jäävad vaid näidendid, kus turistidele etendatakse raha eest "kiviaega", sõltub vaid lavastajast ja eelarvest, kui autentselt seda teha suudetakse.<br />
Kui 1938 aastal sattus ameerika rännumees Richard Archbold juhuslikult sellesse 3000 mäetipust isoleeritud ja sõna otseses mõttes jumalast maha jäetud orgu, sai maailm teada, et ühes kohas maailmas elatakse veel kiviajas ja oru elanikud said oma üllatuseks teada, et nad polegi maailmas ainukesed ning maailm on palju suurem, kui nende org. Siis tuli suur sõda ja värk unustati, kuni 1945 tegi mingi lennuk hädamaandumise orus ja ellujääjatele järgi tulnud päästeekspeditsioon äratas uudise uuesti ellu.<br />
Esimesed misjonärid jõudsid orgu 1954 aastal, mil "inimesesöömine" ja mõned muudki julmad rituaalid olid laialt levinud ja elujõulised. Misjonärid võivad oma töö lugeda kordaläinuks, sest vaid väga kaugetes junglikülades käivat elu veel osaliselt vanade kaanonite järgi. Wamena ümbruses käib suur enamus rahvast mitte enam alasti ja tööriistadki on neil rauast. Ning peaaegu igas külas on oma pisike kirik.<br />
Viimased inimsöömise faktid on teada 1970-ndatest ja pärit Baliemi oru ääremaadelt. <br />
----------------------<br />
Wamena lennujaamas on kaarnaparv "Hello mister, ver aju going" ;o) pagasilindi ümber meid juba ootamas, igaühe kohta meist 10 potentsiaalset giidi. <br />
Hoidun teadlikult otsesest silmsidest teenusepakkujate massiga ja ignoreerin kõnetamist. Härjal võtab sarvist Jamaika mütsiga rastapatsiline papuaas John, soliidse bassiga, valib ohvriks Lea, kui kõige jutukama ja suhtlemisaltima meist ning kõrvalt kuulates annab imeteldava ning hüpnotiseeriva rahuga ülevaate oma talendist ning meie mõõtmatuist võimalustest saada tema abiga unusatamatu elamus kiviajast.<br />
Ma jätan ta Lead moosima ja kaon vaikselt lennujaama kõrval asuvat 2 öömaja tsekkama. Selle näeb ära teine vahedama mõistusega vend, lippab mulle järgi, moosinägu peas- see on tema võimalus saada ligi töö- ja giidipirukale. Minu moosija, Romi, teeb ääri veeri juttu maast ja ilmast, on hotellides abivalmis, tõlgib ja samal ajal püüab mulle selgeks teha, miks ma ilma temata õnnetu oleksin ja kui õnnelikuks mina ja mu sõbrad teda palgates veel võiksime saada. <br />
<br />
PS. Ilma giidita Baliemi orus trekingule minna pole hea mõte, tglt on lausa rumal mõte.<br />
Sa lihtsalt ei saa mitte halligi kohalikest aru, sa ei oska kuhugi minna ja sa lahkud peaaegu sama targalt, kui tulid.<br />
J a inimsöömisega on seal nii, et küsides sulgedega ja ninakihvadega ehitud sõjaka välimusega külavanemalt, et mis värk on, saad vastuse: "Eeeei, meie enam ei söö, aga mis seal kaugemates külades tehakse, pagan neid teab..."<br />
<br />
Valisime öömajaks otse lennujaamataguse Nayak hotelli ja tegime tööotsijaile selgeks, et nüüd läheb vähempakkumiseks- me soovime 5 päevast trekki Dani hõimude juurde, väga odavalt, kuid millestki ilma ka ei taha jääda. Ühesõnaga sama värk, kus tuleks siis osta 2 trekki, ühe odava ja teise, kus sind millestki ilma pole jäetud, aga seda me neile ei öelnud. Valmistagu oma pakkumised ette, me lähme nüüd turisminfosse. Kui tagasi tuleme, oleme suured kõrvad.<br />
Õnneks pidasin ma turismiinfoks esimesena teele jäänud Papua.com offissit ja vestluses selle japsist omanikuga (endine mägigiid Nepaalist), saime palju targemaks võimaluste ja hindade osas ning leidsime tema soovitusel endale ka giidi. Ja hoiatas meid juba lennujaamast tuttava Jamaika luukiga John'i eest. On olnud klientidega ebaaus, valelik, kohalikus politseis arvel.<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="http://3.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/S1c0TfxoIgI/AAAAAAAAASE/5YhqWQsrgJc/s1600-h/IMGP8278.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="200" src="http://3.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/S1c0TfxoIgI/AAAAAAAAASE/5YhqWQsrgJc/s200/IMGP8278.JPG" width="133" /></a></div>Soovitan kõigile minejaile japsi soovitatud ja tõesti head giidi Baliemi orus, <b>Sadrak Asso</b>- pisike, intelligentne, aus, vaikne ja heasüdamlik, veidi maailmagi näinud, inglist suht hästi, kuid kreisi aktsendiga tönkav, vist oli 40+ aastais papuaas. Tel. +6281248213287, <b>sadrak.asso@yahoo.com</b>.<br />
Mainis uhkusega, et saabus just äsja Hispaaniast Dani hõimude kultuuripärandit tutvustamast. Sündinud ja kasvanud ise siinsamas Baliemi orus, ühes väikeses Danide külas mitte kaugel Wamenast. Inglist õppis elu jooksul turistidelt, sõnavara enam vähem, hääldus, nagu enamusel oskajail kohalikel ehk õudne ja õpetab külakoolis ... inglise keelt.<br />
<br />
Õhtu veetsime kohvikus Sadraki ja tema sõbra Zediga arutades 5 päevase trekkinguvplaane läbi Dani külade Wamenast lõunasse. Tulise kauplemise tulemusena jõudsime konsensusele, kogu supp läheb meile maksma 8 milli ruupiat. See tegi ca 200 USD näkku, mis pole üldse palju, ennemini üsna odav, arvestades pakkumistega, mis mulle E-mailiga saabusid kohalikelt trekkingufirmadelt. Meie rahul, Sadrak rahul.<br />
Matkaga alustame ülehomme, 8.11 ja kui keegi meid ära ei söö, tagasi Wamenas 12.11.<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="http://1.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/SyTDVPz2dVI/AAAAAAAAANM/rdScqxi5i88/s1600-h/Jivika.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="http://1.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/SyTDVPz2dVI/AAAAAAAAANM/rdScqxi5i88/s200/Jivika.jpg" /></a></div>07.11 Puhkepäev, mille põhisündmuseks külaskäik 15 km eemal asuvas Jivica külla viisakusvisiidile mingi tähtsa Dani mehe 150 aastasele muumiale.<br />
Hommikul registreerisime uute välismaalaste saabumise politseis. Jummalast lõbusad ja trimmis poisid seal.<br />
<a href="http://2.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/SyTB39G0ouI/AAAAAAAAAM8/E8vQkvQlj1c/s1600-h/Bazar+baru,+Wamena.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="http://2.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/SyTB39G0ouI/AAAAAAAAAM8/E8vQkvQlj1c/s200/Bazar+baru,+Wamena.jpg" /></a><br />
Linnaserval bemot (taksobussi) vahetades, traalisime läbi ka Uue turu (Baru bazar).<br />
Turg oli ülikirev, just selline nagu üks koloriitne aasia turg Paapua nüanssidega olema peab. Fantastiliste nägude virvarr, sülelastest raukadeni, sigade-kukkede-inimeste kisa-kära. Ja lõputu uudishimu kahvanägude vastu. Siit saime elu parimad ananassid.<br />
<a href="http://4.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/SyTCnpfb1zI/AAAAAAAAANE/V8XSLalf1fQ/s1600-h/Tubakas,+Wamena.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="http://4.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/SyTCnpfb1zI/AAAAAAAAANE/V8XSLalf1fQ/s200/Tubakas,+Wamena.jpg" /></a><br />
Põnev oli jälgida vahendajate rutiinset tööd, need passisid, kui saabus bemo kuskilt külast turule ja peal oli põllumehi, kes oma juurikaid, sigu, puuvilju müütama tulid, joosti sellele tormi ja saagiga lahkus kiiroksjoni võitja. Oksjonist muidugi halligi aru ei saanud, kuid lärmi oli palju ja pilt oli äksõn.<br />
<br />
Uude bemosse, hull peldik oli, roostes rotikas on luksus selle kõrval, mahutus lisaks meile veel 13 kohalikku. Ja ütleme nii, et bemod on seal igal pool NII pisikesed bussid, millest väiksemaid busse pole olemas.<br />
Vaevalt liikuma hakanud, äkitselt see peatus ja rahvas hakkas üle ei ööd ega mütsi jagava 4 turisti pisiskest uksest kisades välja trügima. Ja neil oli kuradi kiire! Mingit pankrotivara hulgimüüjat nägid või?<br />
Ning siis saabus selgus ning kirgastumine- buss vist põles, igal juhul oli ta seest hetkega paksu suitsu täis ja võis kohe põlema minna. Nüüd hakkas ka meil kiire! Aga läks õnneks ja piirdus põnevik vaid suitsuga, bussijuht oli kiire taibuga.<br />
Lisaks oleks bussijuht nõukaajal ka Teenelise Leiutaja kuldauraha saanud, sest 10 min hiljem kolisime alternatiivset sõiduriista pakkunud vennikese meelehärmiks jälle oma bussi ja läks sõiduks muumia poole. Maanteele jäi vedelema plastikukänkraks sulanud armatuurialune juhtmepundar.<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="http://3.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/SyS-ZkjqTZI/AAAAAAAAAMc/XqgSkrP3PwA/s1600-h/vatjoneim,+Jivika.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="http://3.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/SyS-ZkjqTZI/AAAAAAAAAMc/XqgSkrP3PwA/s200/vatjoneim,+Jivika.jpg" /></a></div>Õige teeotsa juures lasti meid välja ning voilaa, seal ootaski uusi ohvreid valves olev sales manager, kelle ülesanne on mitte ühtegi turisti nende teeotsast mööda lasta. Ainuke harjumatu (veel, eriti naistele) asi oli, et müügimehel olid seljas "rahvariided" ehk siis ei miskit muud peale <b><a href="http://en.wikipedia.org/wiki/Koteka">koteka</a></b>- õõnes, sobiva jämedusega ja varieeruva pikkusega torbik, mida nii Uus-Ginea kui ka paljude teiste Vaikse ookeani saarte metsahõimude mehed traditsiooniliselt peenise otsas kannavad. Sel olevat peale rasestumisvastase ka praktiline otstarve- pikemates, suuremates hoiab peremees seal lisaks põhiüürnikule ka tubakat, tikke, raha (kui on rikas mees). Ainuke vihmakindel koht ju riietuse juures!<br />
Naistel on "rahvariieteks" vaid rohuseelik .<br />
<a href="http://2.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/SyS98ERb6YI/AAAAAAAAAMU/hKHIfB0f7Wo/s1600-h/Wamena+t%C3%A4naval.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="http://2.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/SyS98ERb6YI/AAAAAAAAAMU/hKHIfB0f7Wo/s200/Wamena+t%C3%A4naval.jpg" /></a> Peab küll tõdema, et valdav enamus pärismaalastest Wamena ümbrustes külades ei kanna enam rahvarõivaid, noored 100%. Vaid üksikud vanemad mehed on traditsioonidele truuks jäänud. <br />
Meie tsivilisatsiooni head ja vead roomavad vääramatu jõuna oma teed, sajandeid kestnud traditsioonid kaovad.<br />
Aga jummalast lahe, onju, kui jalutab pahaaimamatu, just lennukist maha astunud turist Wamena tänavail ja ...jeesus küll ... vastu tuleb alasti paljasjalgne mees, ei häbi ega au, pani mingi toru riista otsa, mõtleb, et nüüd on ok, võib linna peale laiama minna. Krdi pervert sihuke!?<br />
<br />
Niisiis juhatati meid piki külatänavat külacitysse, kus elanikud kiiruga mobiliseriti turiste vastu võtma, st "rahvariietesse" ümber riietuma ja koos turistinänniga kiiresti tagasi äri tegema.<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="http://3.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/SyS--d_z5lI/AAAAAAAAAMk/vq9gexhR95U/s1600-h/osta+p%C3%A4rlid+%C3%A4ra,+mister.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="http://3.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/SyS--d_z5lI/AAAAAAAAAMk/vq9gexhR95U/s200/osta+p%C3%A4rlid+%C3%A4ra,+mister.jpg" /></a></div>Linnale lähim Baliemi oru kiviaega peegeldava küla peatänav reetis, et siin on turistide papp juba nii palju liikuma saadud, et jääb lausa üle- pool teest oli kaetud betoonist kõnniteeplaatidega! <br />
Soe soovitus, fotosid tehku vaid 1, teie parim fotograaf ja leppige külavanemaga ENNEM kokku konkreetne summa pildistamise eest. Sest, kui seda ei tee, on tax 5K ruupiat igale viimsele modellile ja jõmpsikale, kes end kasvõi ühte kaadrisse viitsib ja jõuab toppida. Ja uskuge, nad KÕIK viitsivad ja jõuavad ... Kui pildistavad mitu, siis maksavad ka mitu.<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="http://2.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/SyTA96zMNHI/AAAAAAAAAMs/n8-VODauzsY/s1600-h/k%C3%BClmsuitsupealik,+Jivika.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="http://2.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/SyTA96zMNHI/AAAAAAAAAMs/n8-VODauzsY/s200/k%C3%BClmsuitsupealik,+Jivika.jpg" /></a></div>Et nende talismani ja kogu küla toitjat, hästivinnutatud külmsuitsumuumiat näha, tuleb arvestada täiendava annetusega. <br />
Ja kõikvõimalikke ilusaid kulinaid kaela ja käe peale ning igast suveniirinänni saab hea hinnaga, ka peenisekiivrit.<br />
Ära osta kohe, vaid teeskle täielikku ükskõiksust või patsuta sõbralikult õlale ja naera sama sõbralikult (isa(ema)likult) "Ooooo nõuuuu, oooh nõõõõunõõõu mai frend, its tuu mats, its tuurist praiss, bat aim not tuurist, aim jo frend", paku 10X väiksem hind. Vahepeal aktiivse väitlusprotsessi käigus aja mulli- tunne huvi tema pere, vanemate, laste eluolu vastu, kiida tema tublidust, naise ilu ja laste tarkust, räägi, kui odavalt sa siin-seal analoogset kaupa nägid ning alles näiliselt lahkudes, kui hind on vähehaaval kõvasti langenud, ilmuta suuremeelsust, et ok, pakud viimasest hinnast veel alla. Tihti saad ka ja vahest saad ka siis pügada. Aga mõlemal oli lõbus, huvitav ja mõlemad on ju rahul!<br />
<a href="http://2.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/SyTBRqk9f5I/AAAAAAAAAM0/QuoAIOTtdFg/s1600-h/soolaallikas,+Jivika.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="http://2.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/SyTBRqk9f5I/AAAAAAAAAM0/QuoAIOTtdFg/s200/soolaallikas,+Jivika.jpg" /></a><br />
Samast külast läheb rada üles mäkke soolaallika juurde. Umbes 1h usinat mäkkeronimist. Ilma teejuhita ei leia. Lastekari on ka taustaks garanteeritud.<br />
Soolaallikas on vikerkaarevärvilise õlikirme? aluses lombis kristallselge kergelt soolane vesi, milles lapsed teevad banaanivarre laastudest-kiududest imemaitsvat, värske hapukurgi maitsega soolast "magustoitu". Maitseb ergutavalt. Boonuseks saad uue võimaluse osta ilusaid homemade kaelakeesid, kusjuures juba palju odavamalt, kui muumia pesentatsioonil. Sõpradel kõigil jälle kulinaid juures, mina passisin. Tglt täitsa loll ju!<br />
<br />
Tagasiteel oleksin äärepealt peale astunud pahaaimamatule suurele rohelisele sialikule. See putkas rohupuhmasse. Kui saatekomandost lastekari kohale jõudis, torkasin kepi samasse rohututti. Näis, et sisalik ei ehmunud niivõrd laste kisast, kui lapsed sisalikust. Esimene poiss kargas karjudes kui nõelatult meetri kõrgusele õhku. Minul nalja kui palju. Kui poiss maandus, oli sisalik juba põõsaisse putku pannud. Poiss näitas virila näoga, et kui SEE sisalik hammustab, siis inimene jääb magama ja enam kunagi ei ärka. Vot sihuke nali oli.<br />
<br />
Retke lõpus saame ka teada, miks lapsed kõik püüavad kõigest hingest oma pisikesi käekesi turistidele pihku poetada ja kitsal mägirajalgi käest kinni hoida. Ei, mitte ligimesearmastusest või helluse vajadusest! ...<br />
Õige, nad tegit tõsist tööd, aitasid turistil mäest üles ronida, hoidsid ta kätt raskel hetkel. Ja loomulikult ootavad nüüd väärilist töötasu! Rupiii, rupiii!<br />
Kui seda ei tule, näed pisikest keskmist sõrme või samasuurt, kuid tigedat rusikat. Ja näed seda niikaua, kuni maksad või keegi täiskavanu "vereimejad" ära ajab.<br />
<br />
Tagasi linna hääletasime, sest bemosid ei liikunud. Pärast mõnda kilomeetrit, ühte ananassi, mitmeid autosid ja tilgatumaks joodud veepudeleid näkkas, saime peale suurele kruusakoormaga kallurile. Et kabiini, japsist autojuhi kõrvale mahtus vaid 2 reisijat, pidime meie Inseneriga loomulikult kruusakoorma otsas sõitma. <br />
Hotelli jõudsime napilt 15 min enne vee kinni keeramist- sellist luksust võimaldati vaid hommikul ja õhtul 0,5h. Siis me polnud kopslemist veel elu loomulikuks osaks pidama hakanud ...<br />
<br />
Vaata kogu pildigaleriid, <b><a href="http://nagi.ee/photos/valdek/sets/243837/">http://nagi.ee/photos/valdek/sets/243837/</a></b>valdekhttp://www.blogger.com/profile/07718038060308206206noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-1984692503258794972.post-60847100341605939452009-11-04T16:14:00.045+02:002010-03-12T11:43:50.084+02:00... Ja Bali naa (täiendatud 15.12)<b>Daam (Onju): </b><br />
Good Karma!<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="http://1.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/SyV-onv7PQI/AAAAAAAAAPk/ladx84SGQ6A/s1600-h/esiomene+meri.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="http://1.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/SyV-onv7PQI/AAAAAAAAAPk/ladx84SGQ6A/s200/esiomene+meri.JPG" /></a></div>Parast paari paeva Bali keskosas otsustasime suunduda vee aarde ning veetsime pea terve paeva rollerite seljas, et jouda Amed'i, mis asub Bali kirdekaldal. Mul on alati olnud mingi "idee-fiks", et tahaksin magada ookeani kaldal hutis... Ja siis see juhtuski! <br />
<a href="http://1.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/SyV8lRpMFnI/AAAAAAAAAPM/UyYYz1W70Vs/s1600-h/armaada+2.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="http://1.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/SyV8lRpMFnI/AAAAAAAAAPM/UyYYz1W70Vs/s200/armaada+2.JPG" /></a>Siin Indoneesias on uldse nii olnud, et pruugib vaid soovida, ja need soovid taituvadki... Igatahes joudsime me parast pikka teekonda vaikesesse kaldaaarsesse linnakesse, kus otsisime pikalt oomaja, kuid ei leidnud sobivat, ning siis sattusime "sinna kohta", sellesse minu unistustest... Good Karmasse sisse soites jatsime rollerid suure puu alla, mille tuve alaosa oli religiooniga seoses tavaparaselt massitud musta-valge-ruudulisse kangasse ning see oli omakorda ule kasvanud ohujuurtega - looduses on joud. <br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="http://2.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/SyV-82Y_yYI/AAAAAAAAAPs/3aS0MPKFAy8/s1600-h/don.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="http://2.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/SyV-82Y_yYI/AAAAAAAAAPs/3aS0MPKFAy8/s200/don.JPG" /></a></div>Puude alt labi jalutades jouad restoranini, mis ehitatud kohalikust puidust ning avatud kolmest kuljest, nii et meretuul iga kulastajani joudis. Lauad olid kahel tasandil ning korgemal korrusel vaid istumiseks patjadel. Perenaiseks oli jaapanlanna, kes ulimalt sooja naeratuse ja meeldivate naojoontega - ta olevat 17 aastat tagasi turistina Balile puhkama tulnud ja kohalikku mehesse ara armunud, nii et nuud elab juba koik need aastad siin paradiisirannal ja neil on 5 adopteeritud last. Restoranist jaid vasakule ja paremale minu unistuste-hutid, mis olid valmistatud kohalikust materjalist, peamiselt bambuse-palmi puidust ning katused heinast. Kuna koik hutid peale kalleima olid juba tais, saime Valdeku ulihea labiraakimisoskuse tulemusena nende parima huti ulisoodsa hinnaga. See oli vorratu! Minu unistus taitus - magasin sellel ool oko-onnis Vaikse ookeani poolt puhuvate soolaste meretuulte kaes, sissekaigu esisel terrassil saasevorgu all. Mida Sa hing veel oskad tahta! Ja nii kaks ood jarjest! Meeletu! Meee-leee-tuuu! Ausalt, see oli lihtsalt vorratu. Need haaled ja need lohnad ja need tunded... Seltskond on meil ka fantastiline, nii et tegemist on olnud lihtsalt hunniku taiuslike hetkedega...<br />
<br />
Enne ohtusooki tegid kohalikud naised meile rannas kuuvalgel ookeanituulte kohinas massaazi - meie valged alasti kehad said kokku maaritud oli ja liivaga... Kuu peegeldus veepinnast, oli lohnas tugevalt, lihased venisid, hea oli olla...<br />
<br />
Jargmisel paeval kaisime ujumas ja snorgeldamas - minu elus esmakordselt. Ma poleks kunagi arvanud, et seda teen, aga juhtus nii, et eneselegi arusaamatult olin uhel hetkel vees, lestad jalas ja mask peas, ning hulkusin pilguga mooda varvilist ja kaladerohket merepohja ringi. Toenaoliselt hoidsin kogenematusest maski valesti, nii et parast seda pikka snorgeldamis-reisi olid mu loualuud valusad, sest suurest hirmust merevett suhu lasta, vajutasin oma valged klahvid lopuni kokku. Hetke ulistamiseks korjasin hutiesiselt rannalt, mis oli kaetud musta liivaga (ma pole seda kunagi varem nainud, nii age, ja nii kuum, ja laikiv nagu marg asfalt) tukikeses korallist ning uhe karbi ning kannan neid kaelas saasevorgu noorist napistatud jupiga juba viimased nadal aega.<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="http://1.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/SyV7uU_4yTI/AAAAAAAAAO8/sNQkgeMeJWc/s1600-h/p%C3%A4ikeset%C3%B5us+merel.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="http://1.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/SyV7uU_4yTI/AAAAAAAAAO8/sNQkgeMeJWc/s200/p%C3%A4ikeset%C3%B5us+merel.JPG" /></a></div>Teise paeva varahommikul oli aratus enne paikesetousu (tavaliselt touseme siin koos paikesega kella 6 paiku), nii et 5 paiku tulid juba kohalikud kalamehed, kellega oli eelmisel paeval diil kokku lepitud, ning ajasid meid ules ja paati - oli aeg kalale minna. <br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="http://4.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/SyV8CuN-NHI/AAAAAAAAAPE/Qng5V4p-W58/s1600-h/eesti+kalur.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="http://4.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/SyV8CuN-NHI/AAAAAAAAAPE/Qng5V4p-W58/s200/eesti+kalur.JPG" /></a></div>Seda tuupi paate, mida seal kasutati, otsustasin mina kutsuda amblik-paatideks - tegemist oli (nais-vohiku arust) kanuu-kujulise, kuid pisut suurema paadiga, millele oli paralleelselt ehitatud molemale poole ka kaks tugipuud, mis paadiga uhendatud ambliku jalgade sarnaste kookudega. Purjetasime siis terve hommiku merel, vottes vastu selle paeva paikese ning kaks vorgutait emotsioonituid kalu.<br />
<br />
Balil soime palju mangot - enamasti olid need ulihead ning sulasid suus! Ja ka veel mandariine. Ja palju riisi. Peaaegu igaks toidukorraks. Good Karmas proovisin ka musta riisi putru, mis oli valmistatud kookospiima ja suhkruga - vaga huvitav (Don'i märkus- ärge jätke tähelepanuta, et Anu ei öelnud fantastiline nagu tavaliselt ega isegi hea!). Ja usna tihti olid toidud maitsestatud tsilliga ja kookosega. Riisi korvale pakutakse enamasti kas jack-fruit'i kastet voi rohelisi lehti voi suvikorvitsat voi kala voi kana. Ja olut joime ka muidugi, Pitangi, tihti soojana. <br />
<br />
Avastasime, et need kes oosel onni katust mooda krobistavad ja öhe kummalisi helisid saadavad, on eriti suured gekod (kodusisalik). Isane laulab umbes "ehehh?", emane vastab "eiee!".<br />
Lummav konnakontsert ja paikesetousu kukelaul! (Doni märkus- esimene on parim unerohi maailmas, aga see krdi viimane algab kell 4AM ja selle vastu ei aita isegi kõrvatropid!)<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="http://4.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/SyWATzxtdEI/AAAAAAAAAP0/dtpyxc6EXVA/s1600-h/lilled.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="http://4.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/SyWATzxtdEI/AAAAAAAAAP0/dtpyxc6EXVA/s200/lilled.JPG" /></a></div>Balit sumboliseerib minu jaoks rododendroni ois, mida ka igal voimalusel korva taga kandsime...<br />
<br />
<br />
<br />
<b>Don lisab juurde</b> (kodust ikka)<br />
Et vältida tekkivat jalgratturi päevitust, ostsin mingilt turult endale pikkade varrukatega särgi. Ilusa ilmaga snorgeldamiseks ka vajalik hädavajalik aksessuaar.<br />
Tegime maantee ääres kollektiivse duriani testi. 100% konsensusega resümee- ei haise ta miskit nii ropult ja maitse ... no ega ei ole ikka küll seal mingit "keele viib alla" mekki. Täitsa hall, harju keskmine puuvili.<br />
<br />
Enne Onju unistuste Amedi jõudmist saime oma esimese ja kas tõesti ainukese, aga TÕELISE vihma (ei mäleta, et rohkem oleks liguneda saanud) ja käisime ära ka püha mäe, aktiivse vulkaani <b><a href="http://en.wikipedia.org/wiki/Mount_Batur">Gunung Baturi</a></b> jalamil (01-02.11). <br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="http://4.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/SyawST4iEWI/AAAAAAAAAQE/55sIT1vSIJI/s1600-h/vulkaan.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="http://4.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/SyawST4iEWI/AAAAAAAAAQE/55sIT1vSIJI/s200/vulkaan.JPG" /></a></div>Ülesminekust loobusime, sest ilma giidita üles ei lubatavat, tee peal valvepostid, ajavad tagasi. Päris roppu giiditasu aga küsivad sellisele vaid "tagajalgade tööd" nõudva mäe otsa, millel kõrgust ka vaid 1717m. Baturi giidide klann olevat ostnud omale monopoli giiditeenuse osutamiseks Baturile ja on mäe nüüd sisuliselt omapäi kraatri servale minna soovijaile lukku pannud. Mingu nad põrgu!.<br />
Küll aga käisime Baturi järve ääres kuumaveeallikates (Tirta Sanjiwani) mõnulemas. Minek sinna omaette elamus, kitsas asfalttee läbi ja üle "kuumaastiku", mis viimaste pursete laavavoolude tekitatud. Müstiline koht.<br />
Ööbisime Baturi järve S-otsas Kedisan'is. Päris hea ja samas odav miljonivaadetega mitmetasapinnaline hotell mäenõlval, küla läbiva maantee ääres. Siin oli lahe õhtu paljurännanud sakslastega. Huvitav on võõraste hingesugulastega kohtuda ja muljetada nähtust.<br />
<br />
Saatus viis meid ühel teel kokku matuserongkäiguga. Ma parkisin kohe rollu tee äärde ja tormasin protsessioonile järgi kadreerima. Hulga rahvast, igasugu religioosset sümboolikat ja värki, kanderaamil linasse mähitud imelikult pisike kadunuke. Laps?<br />
Keerasid alla jõe äärde, ma järgi. Ja midaasja, jõe ääres visati kogu krempel, ka kanderaam koolnuga ja kõik muu värk, lipud ja päevavarjud JÕKKE! Ja mis välja tuli, koolnu juba värskelt mulla all, aga kanderaamil sissemähituna saadeti allavett tema vaim või miskit taolist, koos kõige vajaminevaga hauataguseks eluks.<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="http://4.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/SyaxBpo1dUI/AAAAAAAAAQM/oxJ_GAjEhks/s1600-h/sea+viimne+teekond.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="http://4.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/SyaxBpo1dUI/AAAAAAAAAQM/oxJ_GAjEhks/s200/sea+viimne+teekond.JPG" /></a></div>Good Karmas peatusime 2 ööd. Käisime loomulikult öösel ujumas (ka siin täheldab vees mõningast bioluminessentsefekti-vesi helendab või sädeleb sinise valgusega liigutamisel), tegime Leaga (noortel paksem uni) ka paar varahommikust rolluekskursiooni ümbuskonnas, rannikult ära, piki orgusid ülesvoolu. Seal ikka hoopis teine elu, kui rannikul, nagu Haapsalu ja Kapa-Kohila. Hõre asustus, majade välimuse järgi ei saa jõukusest juttu teha. Tolmavad jõesaängid ootavad pikisilmi vihmahooaega, loetavate ribidaga kitsed ja lehmad närivad ühtede ja samade rohututtide tuletiste tuletisi. Vaid sead on hea toitumusega, mitte ülesöönud ja rasvunud, vaid normaalselt rammusad, kõigesööjad ju, aitasin külameestel 4 suurt siga autokasti viimsele teekonnale tõsta.<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="http://2.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/SyaxJDchtOI/AAAAAAAAAQU/Ng3UsnH5St4/s1600-h/kylakool.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="http://2.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/SyaxJDchtOI/AAAAAAAAAQU/Ng3UsnH5St4/s200/kylakool.JPG" /></a></div>Astusime sisse külakooli, kõik erutusid hetkega, härra direktor tõttas isiklikult käppa suruma ja smool tooki tegema, arvata võib, et turistid rannikult siia mägede vahele just tihti ei eksi. Aga näidata, kus on Eesti, me ei saanud, neil oli vaid Aasia kaart.<br />
<br />
Blondi rääkis meile viimasel õhtul augu pähe, et tulgu me tema sõbra uude restorani õhtusöögile. Pidi hea kokk olema ja odav ka. Ok, lähme. Olime ainsad kliendid ja sellest tuli vist kogu meie reisi kalleim õhtusöök. Kott peas jälle. Kuradi Blondi.<br />
Lõbus, hea suhtleja, hea inglisega, tunneb piirkonda, kuid ei soovita teda, religioonist ja ajaloost palju ei tea ning püüab sulle pidevalt pisikesi tüngasid teha- peatub või viib meid ikka oma inimeste juurde ja ei tee teist nägugi, kui need tema klientidele pisikese kirve selga löövad, ta lausa soovitab seda teha või ütleb meile ise hinna, mis on õige hinna x kordne. Kaua sul poiss niimoodi seda tööd teha ei tule!<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="http://1.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/SyaxX6_5aWI/AAAAAAAAAQc/8rwBy-yfQuQ/s1600-h/missa.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="http://1.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/SyaxX6_5aWI/AAAAAAAAAQc/8rwBy-yfQuQ/s200/missa.JPG" /></a></div>Pärast õhtusööki läksime kohalikule Full Moon Festivalile ühte templisse. Kahele isasele pandi ka sarongid selga karvaseid sääri katma. Usupüha. Festival kujutas endast ümberkaudsete külade kokkutulekut, kus sai süüa, raha peale erinevaid mänge mängida, pappidele kingitusi ja annetusi anda, palvusel kõik patud andeks paluda, lubada naisele edaspidi hea olla ja ka tegelikult paremaks saada. kaugemalt tulnud ja lapsed ka magada.<br />
Inimesed sõid, lobisesid, mehed mängisid hasartmänge, siis osalesid palvusel ja ega muud vist ei tehtudki.<br />
Kusjuures alkoholi polnud. Seda küll peaaegu. Väidan nii, sest Insener Teder kadus pärast palvusel osalemist kuhugi jäljetult ja suht kauaks. Kui saabus, säras veel rohkem, kui tavaliselt ja kui enne kadumist ning kerge riisiviina järellõhn lehvimas ümberringi. Kohalikud napsumehed olid poisi pärast missat kuhugi hoovi tõmmanud, kerge smool took ja plastikpudeli ringile lasknud. Põhjani. Ikkagi inimesed ju.<br />
<br />
04.11 Tagasi Ubudi sõitsime omapead, andsime Blondile eelmisel õhtul leebelt kinga, saame nüüd ise hakkama.<br />
Iga ristmiku peal, kus polnud viita (enamus neist) küsisime teed ja 2,5 h pärast olimegi kõigi naha ja karvadega Ubudis, et läbi kiire dusshi, lahti pakkimise ja ümberpakkimise tõmmata taksoga 180'000.- ruupia eest Denpasari lennujaama.<br />
Pärast 2 vahemaandumist ja 10h lendu läbi poolunes öö ning päikesetõusu 11 km kõrgusel ootab meid <b><a href="http://en.wikipedia.org/wiki/Papua_%28province%29">PAAPUA</a></b>.<br />
<br />
<br />
Vaata kogu pildigaleriid, <b><a href="http://nagi.ee/photos/valdek/sets/243837/">http://nagi.ee/photos/valdek/sets/243837/</a></b>valdekhttp://www.blogger.com/profile/07718038060308206206noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-1984692503258794972.post-47807299687413313292009-11-04T14:21:00.021+02:002010-03-12T11:43:50.204+02:00Bali nii ... (täiendatud 15.12)Nyyd, taiesti ootamatult, tehti spordilaagrile vahe sisse, nimelt 1 h tanasest ohtust saame pyhendada teile. Homme kell 6 Denpasari lennujaamas ja laheb lahti ...<br />
<br />
Seniks Balist:<br />
<br />
<b>Insener Teder: </b><br />
Lennureisid labi ja Balil maandutud. Kohe prepaid taxoga Kuta beachile oomajale, assaa, hooaega pole, aga odavad urkad koik rahvast tais. Aga midagi ikka leiab ja rohkem ei kommenteeri. Minu maitsele ei olnud seal peale jaheda merebriisi midagi, vaid surfile suunatud Aasia koos koikide tuntud brandide ja pealekaivate arimeestega (kaubaks sisse arvatud koik toredad pahed ;-)).<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="http://3.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/SyVqv8KwVQI/AAAAAAAAANc/wLNX_mPpvgk/s1600-h/piduehteis+k%C3%BClat%C3%A4nav.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="http://3.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/SyVqv8KwVQI/AAAAAAAAANc/wLNX_mPpvgk/s200/piduehteis+k%C3%BClat%C3%A4nav.JPG" /></a></div>Hommikul edasi Bali keskmaale Ubudi, koik laheb ilusamaks k.a. Valdek, ups, Valdek on ju Don. Muideks, kuna on pyhad, on pambusest ja rohust ilmatuma uhkeid latern-kaunistusi yles pandud ja kohe igale poole, hasti toredad- Bali piduehteis. Selline pyha kaib neil iga 6 kuu tagant!<br />
Oomaja tore bungalo-majake.<br />
Ja siis tuleb mangu meie Blondi, Bali noor arimees, naistemees, motomees, edevmees, ilusmees - meie kohalik giid jargnevateks Bali paevadeks. Rollud on korralikud ja jummala odavad: japs ja automaat ja 50kr/paev.<br />
<br />
31.11 alustame Blondi saatel teekonda kaunile Bali sisemaale, suht kohe ka riisipollule riisi istutama ja selle kasvatuse saladustest aimu saama. <br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="http://3.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/SyVqiLcfhCI/AAAAAAAAANU/Qrnu_QQ_vqI/s1600-h/Blondi+vanaisa.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="http://3.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/SyVqiLcfhCI/AAAAAAAAANU/Qrnu_QQ_vqI/s200/Blondi+vanaisa.JPG" /></a></div>Jargneb kylaskaik Blondi vanaisa juurde, 96 aastane vana, kellel kaks naist ja 1...? last. Tegelikult oli see vaga asine parastllouna, kus tegelikult sai pildi III kasti (Balil valdav usk induism) kylainimese tavaelust. Balil nimelt Hinduismi Bali versioon ja ka kastisysteem on kasutusel ja vankumatult aksepteeritud, nagu hiljem selgus - kohe esimeste tervitustega tehakse kindlaks, mis kastist su vestluskaaslane on ja vastavalt sellele ka kaitumisreeglid. Kastis liin kaib meesliini pidi, ehk meestel selles elus ei ole voimalik kasti muuta. Huvitaval kombel on Blondi vanaisa kova napsumees, palmivein, riisivein, ca 13-18*, on kogu aeg kruusis, paevas kulub 5 l ara ja suits lahkub suust vaid "suudlusteks".<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="http://2.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/SyVrGTnxh9I/AAAAAAAAANk/g6li8MJQOCw/s1600-h/mees.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="http://2.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/SyVrGTnxh9I/AAAAAAAAANk/g6li8MJQOCw/s200/mees.JPG" /></a></div>Samas on nad meeletult usklikud, templilaadne altar on eraldi krundil igal majapidamisel, palvus ja onnistamine on sagedane, paralleelselt Blondiga saime Vanaisa onnistuse ka meie. Eriti tore, et onnistamise lopufaasis pannakse korvade taha ja pahe lilleoisi. Lilli on neil palju ja nendega ehivad nad end pidevalt; samuti tegime ka meie - peainitsiaatoriks Anu - meie lilleke. <br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="http://4.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/SyVsWzrVkOI/AAAAAAAAANs/LpVv7vZnrik/s1600-h/riisiterassid.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="http://4.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/SyVsWzrVkOI/AAAAAAAAANs/LpVv7vZnrik/s200/riisiterassid.JPG" /></a></div>Edasi imetleme terasspolde, mis on ikka kohe vaga ilusad. Korvuti selle iluga hakkab kooruma Blondi libedam pool: igal pool on ta esimesena kohal ja kaupleb hindu yles, annab oma tuttavale müüjale teada, et võib küsida turistihinda- tõmbame neile ämbri pähe.. Kolmandaks paevaks hakkab amber tais saama, kui ikka Blondi kohalik- sobra hind on 3x kallim korval olevast hinnast. Jarelduseks teeme temaga kolmanda paeva ohtaks lopparve, ettekaandega jaada Amedi puhkama. Blondi inglise keel on hea ja me saime vaga palju teada kohalikust elu-olust aga kalliks kippus minema :). Meri on mu armastus ja Amedis tunnen end kui oiges kohas, aga sellest kirjutab juba meie Lilleke, Anu (Daam).<br />
PS! Kogu Bali reisi saadavad meid Doniga ylistavad meeldetuletused meie daamidelt, kui meeletult fantastilised ja seksikad me oleme (kohe mitu korda paevas). (Don'i märkus- Viimane omadus oli minu arvates minu puhul küll selge liialdus. Äkki moosis?)<br />
<br />
<b>Don'i Bali (kirjutet kodus):</b><br />
<br />
30.10. Läksime Inseneriga Denpasari lennupiletijahile. Tulemuseks olid piletid Paapuasse alles 4.11 paiku 08pm ja 2500 eeku one way. Parim, mis välja väänasime. Denpasar- Jakarta- Makassar. Jayapura. See öö igav ei tule, 2 vahemaandumist, hommikul vara Paapuas. <br />
<br />
31. 10 - Esimene öö, kus sai pikalt magada ja sic! ... Daami sünnipäev. Ma ei mäleta, mis me talle kinkisime, mingi erilise kohvi vist + ...?, kuid üles me ta laulsime küll. Minu tenor ja Lea sopran jätsid Insener Tederi bäkki laulma. Anu arvas isegi unisena, et me oleme fantastilised.<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="http://2.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/SyVskRMJV8I/AAAAAAAAAN0/y5mVZju3FEs/s1600-h/Elephant+cave.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="http://2.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/SyVskRMJV8I/AAAAAAAAAN0/y5mVZju3FEs/s200/Elephant+cave.JPG" /></a></div>Rollutrip Bali keskmaal on tegemist väärt üritus, kui tead kuhu minna ja mida vaadata. Meil kodutöö tegemata, sellepärast palkasime Ubudist giidipoisi. Ja ausõna, sealsete suurte ja pisikeste teede rägastikus ja sisuliselt olematu teeviidandusega, oleks me ka hea kodutööga heal juhul kulutanud enamuse ajast ekslemisele ja teeküsimisele. Nüüd lihtsalt sõidad ja oled kohal, sõidad ja jälle kohal, .... Asjapulk, kes teab paljudele küsimistele vastuseid ja kui ei tea, oskab neid kohalikus keeles küsida on tihti vajalik. Maksad veidi ja muredest prii, vaba mees.<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="http://3.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/SyamHiiYbcI/AAAAAAAAAP8/4MXqqkWs1bo/s1600-h/Blondi+vanaisa.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="http://3.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/SyamHiiYbcI/AAAAAAAAAP8/4MXqqkWs1bo/s200/Blondi+vanaisa.JPG" /></a></div>Külaskäik Blondi vanaisa koju oli ehe süvakontakt tegeliku, selle PÄRIS Baliga. 3 põlvkonda ühe katuse all, igaühel oma asi ajada, töö teha, perekonna isiklik pühakoda, loomad, kogu igapäevane elu silme ees. Muuseas, nii kui kohale jõudsime, läksime ja tõime Blondiga vana palvel talle oma küla kodukeedutehasest 5 liitrise kanistritäie kodust riisipuskarit, "arak'it".<br />
Vanamees võiks olla sitkuse ja viljakuse sümbol- kõva riisiviina ja ahelsuitsumees ning väidetavlt 96 aastasena voodiski tegija vend veel. Ja kõige krooniks ka kohaliku kuulsusega haiguste ravitseja.<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="http://1.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/SyVzSjrD1VI/AAAAAAAAAOM/Ghr5NjX9fAw/s1600-h/riisiterassid+3.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="http://1.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/SyVzSjrD1VI/AAAAAAAAAOM/Ghr5NjX9fAw/s200/riisiterassid+3.JPG" /></a></div>Loodus on keskmaal fantastiline, sügavad ja järsuseinalised, valdavalt N - S suunalised orud vahelduvad laiade põldudega. Laiade? ja kitsaste teede ämblikuvõrk on seni terve mõistusega valgele hulluksajav.<br />
Iga viimne sobilik pind mägisel maastikul on ehitaud riisi- ja muu söödava terasspõldudeks.<br />
Mul kulus kogu rollujuhtimisest prii ja mitte prii aeg ära kadreerimisele.<br />
Inimesi ka muidugi jalaga segada, üksinduse ja modellide üle kurtmine oleks patt.<br />
Milline on keskmine balilane?<br />
Väga usklik.<br />
Rõõmsameelne. Pruugib sul vaid veidi naeratada ja ta suunurgad tõusevad siiralt kõrvuni. Kuigi enamasti naeratab ta, vähemalt valgele, esimesena. Ja kui sa vastad, siis pääseb tema sees pulbitsev elurõõm ja külalislahkus nagu paisu tagant valla. Eriti just noortel naistel. Aga siin ma ei ole arvatavasti objektiivne, neid ma nägin millegipärast rohkem.<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="http://1.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/SyV3fPKVEUI/AAAAAAAAAOk/Vx0vNbjCA3g/s1600-h/Riisi+istutamas.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="http://1.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/SyV3fPKVEUI/AAAAAAAAAOk/Vx0vNbjCA3g/s200/Riisi+istutamas.JPG" /></a></div>Töökas ja ettevõtlik. Vähemalt ühte neist kahest omadusest kindlasti. Kui vähegi võimalik, püüab ta süümepiinadeta valget liikuvat rahakotti või ATM'i, kuidas soovite, pumbata. Mis seals ikka. Ka selles vallas toimivad loodusseadused- ühendatud anumate seadus.<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="http://4.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/SyVtWaSD0WI/AAAAAAAAAOE/aOXafRbWJQE/s1600-h/ohvrik%C3%B6%C3%B6k+2.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="http://4.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/SyVtWaSD0WI/AAAAAAAAAOE/aOXafRbWJQE/s200/ohvrik%C3%B6%C3%B6k+2.JPG" /></a></div>Vaatamist väärivaid templeid, kui pole just äsja Borobudurist (Jawa), Angkor Watist (Kambodia), Yangooni Shwedagon Paya'st (Birma) või Bangkokist tulnud, siiski on, aga ei midagi võrreldavat eelpoolnimetatud pompöössusega.<br />
Aga ... pisikestes tagasihoidlikes templeis on peaaegu alati seda intiimset isiklikku suhet teispoolsuse või kõigevägevamaga või lihtsalt imetabast pühadust, mida kolosside juurest minu arust ei leia. Kui seda hindad, käi mõned läbi, selliseid on Balil palju. <br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="http://2.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/SyV9niscgQI/AAAAAAAAAPU/npifBNTmUW8/s1600-h/pyhad+isad.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="http://2.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/SyV9niscgQI/AAAAAAAAAPU/npifBNTmUW8/s200/pyhad+isad.JPG" /></a></div>Läbikäimine teiseilmaga on üldse aktiivne, iga päev, igas peres, igas kohas, kus inimesed päeval tegutsevad, pannakse kas majavaimu kodu, perekonna isikliku templikese sisse, ette või muudesse meie jaoks kõikmõeldavatesse ja mõeldamatutesse kohtadesse pisikesi banaanilehest karbikesi ja laevukesi tagasihoidliku ohverdusega (riisi, banaanitükike, lille ja rododendroniõied) maja-, kodu-, mootorratta-, auto- töökoha- ja mis iganes vaimu jaoks. Armas ja austustvääriv komme. Sealhulgas kleebitakse endalegi riisiterad õnnistuseks otsaette.<br />
Kodutöö andis teada, et Bali inimesed pidavat kogu aeg religioosseid pidustusi ja festivale pidama. Meie seal olles ka üks selline, iga 6 kuu tagant peetav, parasjagu käis. Külad kõik ehitud.<br />
Üks meeldejäävaim öömaja Bali rollumatkal oli vaatega mäenõlvalt laiale, riisiterrassidega kaunistatud orule, tglt miljonivaade ja maksis ca 150 eeku kahene tuba. Aga vägisi kiskus jälle geitraveliks, 1 hiigelvoodi mulle ja Insener Tedrele kahe peale. Astun ma tuppa, hüüan:" Hani, aim hõum", vastu käratatakse: "Krt, kus sa rsk jälle nii kaua kolasid!"<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="http://4.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/SyV9x-0ZAHI/AAAAAAAAAPc/gqZppA46i6U/s1600-h/orkester.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="http://4.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/SyV9x-0ZAHI/AAAAAAAAAPc/gqZppA46i6U/s200/orkester.JPG" /></a></div>Järgmisel hommikul, 01.11, sai vanainimene Donil uni vara otsa, läks põldude vahele kollast hommikuvalgust kadreerima ja esimesi päiksekiiri püüdma ning sattus oma selle reisi esimese SUURE elamuse otsa- 3 kuise lapse "ristimisele?" koos täiskoosseisus rahvamuusikaorkestri, 2 preestri, sajakonna rahvariietes külalise ning keeva, kärssava ja aurava väliköögiga, kus eranditult mehed vaaritamas, kõigil poolemeetrise tera ja verelaskmissoonega noad rahvusliku vöö vahel. Külalisi vooris lakkamatu vooluna tänavalt juurde, kingiti raha ja söögikraami. Pidi ikka tähtsate ja rikkate vanemate laps olema.<br />
Kui kõik valmis, hakkasid papid mantraid pobisema, määrisid lapsukese pea vee ja riisiga kokku ja sõid ise kõhu täis. Orkester keeras sellised täistuurid peale, mis väärisid võrdlust Uriah Heep kontserdiga Saku Suurhallis.<br />
Õnnestus ka solkkütust osta, motikas tahtis ää kooleda pisikestel tõusudel. Aga poleks ka reaalne oodata paremat bensukast, kus teeäärsel riiulil 1L plastikpudelid. Tõele au andes, oli see kogu reisi esimene ja viimane kord solki sisse saada sellistest kohtadest.<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="http://3.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/SyV4UOYb_CI/AAAAAAAAAOs/D9NkJI6rv6Y/s1600-h/p%C3%A4rdikud.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="http://3.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/SyV4UOYb_CI/AAAAAAAAAOs/D9NkJI6rv6Y/s200/p%C3%A4rdikud.JPG" /></a></div>Mis veel. Käisime ka mingis Monkey Forestis, mitte see, mis Ubudis, vaid kuskil sügavamal sisemaal. Pärdikud elasid peas niikaua, kui andsid miskit närimist. Samas nägime ka tõeliselt suuri nahkhiiri nii vabaduses kui ka vangistatud, Red Fox (vist?).<br />
Ja üks päeva hailaite oli siis, kui Insener astus õhtul koos sööma minnes kitsasse ja mudasesse niisutusvee kraavi sisse. No ei saa miskit parata, sigalõbus oli kõigil. Nagu iga päev selle kambaga, 34 päeva järjest. Eks oma süü oli selles ka reisi punase niidina läbival kohalikul riisi-, palmi- või mis iganes puskaril, nii selgel ja kangel kui ka hägusel ja lahjal, mis vahel oli päris tegija maitsega, vahel lausa ropp.<br />
<br />
Ahjaa, muuseas peaks ka mainima, kuidas sai täiesti tavalisest Vahurist austatud Insener Teder.<br />
Amedis, kui majutusime Onju elu unistusse, luksuslikku rannabangalosse (mille hinna mina poole võrra alla kauplesin), okupeeris Onju verandavoodi, aga oh häda, sellel polnud sääsevõrku. Vahur võttis ühelt voodilt võrgu ja installeeris selle abivalmilt ja leidlikult verandavoodi kohale. Lõin ka poole peal käed külge, aga see, kes Inseneriks sai, polnud mina ...<br />
<br />
Vaata kogu pildigaleriid, <b><a href="http://nagi.ee/photos/valdek/sets/243837/">http://nagi.ee/photos/valdek/sets/243837/</a></b><br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><br />
</div><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><br />
</div><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><br />
</div><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><br />
</div><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><br />
</div><br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><br />
</div><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><br />
</div><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><br />
</div><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><br />
</div><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><br />
</div>valdekhttp://www.blogger.com/profile/07718038060308206206noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-1984692503258794972.post-53272083760700434382009-10-30T15:42:00.027+02:002010-05-01T00:38:23.709+03:00Tallinn-Bali, õunad ja turvasüsteemid<b>Valdek jutustab (takkajärgi kodust)</b>:<br />
Nüüd võivad meie reisijutu teemad korrektsest kronoloogilisest jadast veidi sassi minna.<br />
Ja et kõik ausalt ära rääkida, siis selles on süüdi Indoneesia valitsus, kes kas ei soosi IT ettevõtlust või on seda alles äsja tegema hakanud. Igal juhul internetiga on Indoneesias suurtest või turistidest tulvil linnadest väljaspool, pisikeskustes ja maapiirkondades NII SITASTI, et hullem oli veel ainult <b><a href="http://nagi.ee/photos/valdek/sets/33917/">Birmas</a></b>, kus seda leidis vaid ühest urkast pealinnast Yangonist ja sealgi olid kinni keeramata unustatud vaid üksikud saidid interneeduse maailmavõrgust.<br />
Ja et me suurtest linnadest eelistasime võimalikult eemale hoida, püüdsime sealt alati esimesel võimalusel lahkuda, Ning et me ei raatsinud kuskil invömidlofnõuveer maksta interneti eest 13-23EEK/min, kui hotmailis avaneb väike, vaid tekstiga kiri 10 min, rääkimata pisikeste piltide üles laadimisest ning mälupulga rikastumisest viirustega, siis läkski reisikirjaga nii nagu läks ja nüüd hakkame kodus tagasi olles vähehaaval muljetamisevõlga kustutama. <br />
<br />
TALLINN<br />
Pärast pikki veebipõhiseid diskussioone varahommikusse Riia lennujaama saabumise võimalikkuse üle, leidsime kellegi, kes teadis kedagi, kes viskab meid mõistliku hinna eest Pärnust kella 9 AM-iks Riiga. Lea laadis 28.10 omikul alates kella 4.30-st oma uue nummi Seati meha ja kotte peaaegu täis ning paiku 7 parkisime end Pärnu teatri taha tema sõbranna aeda. Kus juba ootas uus sõiduvahend jõudmaks Ryanairile.<br />
Vahetult enne Riiat toimus sunnitud diskussioon teemal "Milline on parim ajastus õunte söömiseks enne pikka auto- või lennureisi, arvestades seedekulglas õunte poolt käivitatavaid protsesse". Resümee- lähene individuaalselt, arvesta oma ainevahetuse iseärasustega, transavahendi ventilatsiooniga ja lähemate ohvrite suhtega sinusse (sõber, ämm, võõras).<br />
USA sõjaväelenduritele, kes lendavad vähemalt 2-kesi kokpitis, valitavat menüüd vahetult enne lendu ja vajadusel ka lennu ajaks nimelt VÄGA hoolikalt ...!<br />
<br />
Ryanairi lennuk A320 oli seestpoolt 200% vastavuses Ryanairi paigutusega skaalal kallis-odav lennufirma.<br />
Istmete seljatoed alla ei käi, istmekatteks kulunud kunstnahk, asjade (ajalehtede) hoidmise võrgud eesistuja seljatoel puudusid, seega said nad kokku hoida ka oksekottide arvelt. Huvitaval kombel kajastub "odavlennufirma" staatus (ka Easyjetil) isegi stjuuardite- sjuardesside välimuses. Kuidagi hallid nad ja ükskõikse olekuga, naised meikimata, seda isegi oma keskpärase (nextdoorgirl) välimuse juures, vormiriietus ka pehmelt öeldes mitte just ilusaim, raudselt valitud stilisti abita.<br />
Aga Londonisse kohale viis Ryanair meid ilusti ja kindlalt, pilooditöö oli maandumisel eeskujulik.<br />
Stansted- Heatrow transfeeri valisime mitte kiireima, et mitte öelda odavaima- aega oli meil nagu muda, National Express buss, 23,5 £ ja 1,5h.<br />
<br />
LONDON<br />
Heatrow's sai Singapur Airlinesi ITimasinapargi abil Lea Avango'st Margaret Müller, kuid siiski Lea passiandmetega. Kahjuks ei taibanud asja nii jätta, oleks ju palju põnevam olnud immigratsioonis riigist välja möllimisel- joppab/ ei joppa.<br />
<br />
Lea ja Valdek nägid esimest korda ja said näpuga katsuda meie 4-ndat reisikaaslast Anu (Daam, Anju, Onju, Lilleke jne) ja tema niinummiroosat ümmargust õlakotti (ca 6-7L ja alati ... ümmargune), mille kohta ma hiljem paar korda küsisin, mida ja milleks sa seal vead (lõhkemiseni täis, tõmblukk helises kidrakeelena). Aga seal pidid olema kõik ainult ülivajalikud asjad ja vähemaga mingil juhul hakkama ei saa, ka lihtsalt ringi jalutades- small shopingul, toiduotsingul, vat ever. Selge, vastus ammendav.<br />
<br />
Lea (Proua) tõmbas enese teadmata tipplennujaamade turvasüsteemidele koti pähe oma igavesti edeva ja keskmises suuruses taskunoaga (täiesti sobilik suure arbuusi lõikamiseks), unustades selle käsipagasisse.<br />
Peab tõsise üllatusega tõdema, et see jõudis viperusteta koos perenaisega üle poole maakera läbi tehnika viimase sõna topelt turvakontrollide, X-ray kaamerate, narkokoerte ja -analüsaatorite nii Heatrow kui ka Singapuri lennujaamades turvaliselt Balile Indoneesias! Tubli Lea, hea töö (koostöö piiriametnikega?!)!!!<br />
Meil oli seda nuga edaspidi pidevalt vaja puuviljade lahkamisel.<br />
Lea lubas lahkelt sebida valmis koolituse, millist nuga ja kuidas lennujaamaturvast läbi viia (koolitusele ei regata lennujaamade turvatöötajaid, Al Qaeda liikmeid ja teisi hämaraid tegelasi).<br />
<br />
Insener Tederilt (siis veel tavaline Vahur) oleks oodanud, et latti hoitakse ikka sama kõrgel, kui eelmisel aastal Vietnami turneel, kus roppude, aga heade anektootide veski hakkas jahvatama juba Helsingi- Bangkok ülelennul ja jätkas tõrgeteta läbi kogu põhjast lõunasse 1800 km pikkuse Vietnami ja tagasilennulgi. Sel aastal tuli neid paluda.<br />
Samas tuleb teda ette tunnustada, et see reis ei kujunenud siiski täies mahus gurmaanide väljasõiduks maitseelamuste messile. See võib olla minu kiiks, aga igaühele oma, ma ka nuudlitega rahul.<br />
Vahur: "Valdis, sa oled igav!" <br />
<br />
SINGAPUR<br />
Siin veetsime edasilendu oodates paar sisukat lennujaamatundi imetledes-ahhetades värvilisi kalu, troopikaaia liblikaid, junglimõõtu lilli ja tasuta internetti.<br />
<br />
BALI.<br />
Denpasari lennujaamas 29.10 kell 21.30 maandunult, said väljudes lõpuks kätte pikalt unistatud põhjamaalase jaoks KUUMA õhu laksu (vaid 25C, aga ka öö ju)- no täiega, niuksu mõnust.<br />
KOHAL!<br />
Ja mis meeldiv ning lõbus aastaid tuttav melu aasia lennujaamade (või mis iganes -jaamade) väljapääsul- "Hello Mister, need taxi, bus, hotel, veer aju gõuing, vats ju neim, veer aju fromm!!!" sajast suust korraga.<br />
=o))<br />
<br />
Vaata ka pildigaleriid, <b><a href="http://nagi.ee/photos/valdek/sets/243837/">http://nagi.ee/photos/valdek/sets/243837/</a></b>valdekhttp://www.blogger.com/profile/07718038060308206206noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-1984692503258794972.post-8683500268407370202009-10-22T21:24:00.007+03:002010-03-12T11:43:50.209+02:0010 väikest neegritTeate ju kõik seda lugu ja filme on ka samal teemal tehtud, krimkad vist olid.<br />
Meiga on see nüüd niimoodi seotud, et meid jääb ka aina vähemaks. Õnneks mitte kriminaalselt.<br />
Kalmer keeras oma põlve tuksi ja selle tuksist väljasaamine võtab rohkem aega, kui meil seda jäänud on (hetkel 6p). Äralennupäeval läheb poiss noa alla. Võimalik muidugi, et jõuaks veel järgi, kuid mitte Singapur Airlinesi arvates.<br />
Niisiis lähme 4-kesi. Nüüd läheb lennukis löömaks, kes end 2 koha peale laiali laotada saab ...<br />
<br />
Aga neegri tunne tuleb peale küll- teed, sebid, hingeldad, aga asjatoimetusi kasvab aina juurde nagu sitta Augeiase tallides. Aga aastad on näidanud, et kõik mured kaovad samal hetkel, kui kodutolm on jalgadelt pühitud.<br />
Kolmapäev, 28.10 on SEE PÄEV.<br />
<br />
Vaata ka pildigaleriid, <b><a href="http://nagi.ee/photos/valdek/sets/243837/">http://nagi.ee/photos/valdek/sets/243837/</a></b>valdekhttp://www.blogger.com/profile/07718038060308206206noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-1984692503258794972.post-45673651134015862522009-10-17T22:58:00.009+03:002010-03-12T11:43:50.210+02:00Indoneesiast*nimi: Indoneesia Vabariik<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="http://www.embassyofindonesia.org/about/images/indonesia_flag.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" height="135" src="http://www.embassyofindonesia.org/about/images/indonesia_flag.jpg" width="200" /></a></div>*Indoneesia lippu nimetatakse "Sang Saka" (uhke kahevärviline) ja "Merah Putih" (punane valge).<br />
* moto: Bhinneka Tunggal Ika (Unity in Diversity – many, yet one)<br />
* nimi parineb 18. sajanist: Indus = India (ladina keeles) ja nesos = saar (kreeka keeles)<br />
* iseseisvus 1945 (tunnustati 1949)<br />
* asub mõlemal pool ekvaatorit Kagu-Aasias ja Okeaanias, pealinn Jakarta (Java saarel)<br />
* naaberriigid: Papua Uus-Guinea, Ida-Timor, Malaisia, Singapur, Filipiinid, Australia, India saarestikud Andaman ja Nicobar<br />
* 17000 saart (6000 neist asustamata)<br />
* 33 provintsi<br />
* 237 miljonit inimest, 300 rahvuslikku gruppi (mõjutatud India, Araabia, Hiina, Malaisia ja Euroopa rahvaste poolt; hiinlased mõjuvoimas vähemus 1%-ga rahvastikust; algne rahvastik migreerus Taiwanist 2000 enne Kristust)<br />
* ca 2 miljonit ruutkilomeetrit<br />
* ametlik keel indoneesia keel, alates 1945 (promoti alates 1920), kokku üle 700 erineva keele ja murraku, enamus vanematest inimestest räägib ka veel hollandi keelt <br />
* 1. riik maailmas – moslemite arvu poolest (86%), sai alguse Pohja-Sumatrast 13. sajandil ja oli valdavaks religiooniks 16. sajandi lõpuks<br />
* 2. riik maailmas – bioloogiline mitmekesisus (Brasiilia järel), mets katab 60% maast<br />
* 4. riik maailmas – rahvaarvu poolest<br />
* vulkaaniline aktiivsus uks maailma suurimaid, ule 150 aktiivse vulkaani<br />
* 16. riik maailmas – maapinna suuruse poolest<br />
* 79. riik maailmas – rahvastikutihedus, 134 inimest km2 kohta<br />
* Java - 1. saar maailmas – rahvastikutihedus, 940 inimest km2 kohta<br />
* esimesed Eurooplased saabusid Indoneesiasse 1512. aastal – portugaallased, et monopoliseerida muskaatpähkli, nelgi ja uhe piprasordi allikad Malukus<br />
* 350 aastat Hollandi koloonia (alates 1602. aastast), mille lõpetas Jaapani invasioon II maailmasõja ajal, julgustades riiki iseseisvuma (Sukarno president 20 aastat, Suharto 30 aastat kuni 1998)<br />
* kõrgeim tipp 4884 (kuni 5030) m Puncak Jaya (Carztens Pyramid, Papuas, üks Seven Summit tipudest)<br />
* keskmine temperatuur 26-30 C<br />
* Jaapan on peamine ekspordi- ja impordipartner<br />
* viiendik elanikonnast elab alla vaesuse piiri<br />
* populaarseimad spordialad sulgpall ja jalgpall<br />
* peamine toit on riis, mida serveeritakse aedviljade või lihaga; vürtsid (eelkoige tsilli), kookospiim, kala ja kana on põhikoostisosad<br />
* internetikasutajaid 10% elanikkonnast<br />
<br />
Vaata ka pildigaleriid, <b><a href="http://nagi.ee/photos/valdek/sets/243837/">http://nagi.ee/photos/valdek/sets/243837/</a></b>valdekhttp://www.blogger.com/profile/07718038060308206206noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-1984692503258794972.post-29982684864625254572009-10-02T02:31:00.030+03:002010-03-12T11:43:50.212+02:00Meie gäng<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><br />
</div><a href="http://1.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/SsU0MCD11sI/AAAAAAAAAEw/TxFFHbEcsh4/s1600-h/rattaralli.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" src="http://1.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/SsU0MCD11sI/AAAAAAAAAEw/TxFFHbEcsh4/s200/rattaralli.jpg" /></a>Et see reisiblogi saab olema kollektiivse mõtte<br />
ja töö vili, siis tutvustan autoreid.<br />
<br />
See ratta seljas olen mina. Muuseas tõsiselt, tõsiselt.<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<a href="http://1.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/SsU2UCCRuOI/AAAAAAAAAFA/y70NdTrWT_E/s1600-h/hamster.gif" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" src="http://1.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/SsU2UCCRuOI/AAAAAAAAAFA/y70NdTrWT_E/s200/hamster.gif" /></a><br />
<br />
<br />
<br />
See vuntsidega on Vahur, Fashion TV guy.<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="http://3.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/SsU3bBvb_BI/AAAAAAAAAFI/6Oz10irWfhs/s1600-h/best-pictures-of-wet-cats27.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" src="http://3.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/SsU3bBvb_BI/AAAAAAAAAFI/6Oz10irWfhs/s200/best-pictures-of-wet-cats27.jpg" /></a></div><a href="http://1.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/SsU4eqH_BFI/AAAAAAAAAFQ/l-xGD_Wggmg/s1600-h/dogtowel.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" src="http://1.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/SsU4eqH_BFI/AAAAAAAAAFQ/l-xGD_Wggmg/s200/dogtowel.jpg" /></a><br />
<br />
Kalmer nägi äsja lae all tibihiirt.<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<a href="http://2.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/SsU5maLRqxI/AAAAAAAAAFY/UPVNNFeFXGE/s1600-h/wet-cat-in-the-sink.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" src="http://2.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/SsU5maLRqxI/AAAAAAAAAFY/UPVNNFeFXGE/s200/wet-cat-in-the-sink.jpg" /></a><br />
Lea näeb und shokolaadist, mida varsti kuu aega ei näe.<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<a href="http://3.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/SsU7STA6vkI/AAAAAAAAAFg/rtZjw3kOSfw/s1600-h/Dani_men.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="http://3.bp.blogspot.com/_ARGueVn1ACw/SsU7STA6vkI/AAAAAAAAAFg/rtZjw3kOSfw/s400/Dani_men.jpg" /></a><br />
<br />
Anu unistab aga Londoni räästa alt ometi kord tuulduma saada.<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
Ja need saavad olema meie turvad, kes saatkonna poolt kaela määriti.<br />
<br />
Vaata kogu pildigaleriid, <b><a href="http://nagi.ee/photos/valdek/sets/243837/">http://nagi.ee/photos/valdek/sets/243837/</a></b>valdekhttp://www.blogger.com/profile/07718038060308206206noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-1984692503258794972.post-34304925220298403332009-10-02T01:33:00.007+03:002010-03-12T11:43:50.214+02:00Viisast ja erilubadest<div style="text-align: left;">Et riiki saabumise ja lahkumise vahele jääb 34 p, pidime viisad taotlema saatkonnast. Helsinki saatkonna kodulehelt leidsin hoiatuse, et kahte piirkonda, kuhu ma arvasin tahtvat minna, pääseme vaid erilubadega.<br />
Äärmiselt seaduskuuleka inimesena lisasin viisadokumentide hulka siis vastava taotluse.<br />
<br />
Kes te taotlete viisat saatkonna kaudu, ärge te SEDA kunagi tehke!<br />
Et nendes regioonides, Lääne- Paapuas ja Malukus, on võimudel poliitilisi erimeelsusi mõne mitteformaalse rühmituse või liikumisega, kes vähemalt Lääne- Paapuale iseseisvust nõuavad ja vahest siis ka pantvange võtavad (no abiks ikka, ka kahvanäod), ei meeldi võimudele (vähemalt saatkondade tasemel), et turistid seal sebiksid.</div><div style="text-align: left;">... Hommikune bassihäälne engleeset väänav telefonikõne Helsingist. Miks me sinna tahame minna?<br />
Minu puhsüdamlik ülestunnistus, et dzunglieksootikat, sinist merd ja valget liiva pruunide tüdrukutega ning papuaaside kultuuri otsima, ajas võimuesindaja tagajalgadele.</div><div style="text-align: left;">Ta ei saa meile viisat üldse anda, sest seal on Paapuas ohtlik, võetakse pantvange, viimati 3 austerlast ja 1 eestlane ja hoolimata minu tõotusest mitte sinna minna, on ta kindel, et me salaja siiski läheme ... <br />
Muuseas kontrollisin, pullikaka, internetist sellist infot pole. Oleks seal ükski eestlane kunagi sisside kätte sattunud, sellest oleksid kõi meie infokandjad pasundanud.<br />
Anu, meie perfektse inglisega päästeingel Londonist, võttis ohjad oma kätte, langes onlainis ametnikuhinge ees põrmu, no vähemalt põlvili ja võitles välja privileegi, et kui saadame E-maili näol pühaliku tõotuse mitte sinna minna ja vabandame talle tehtud tüli pärast, võtavad nad meie viisataotluse uuesti läbivaatusele.</div><div class="separator" style="clear: both; text-align: left;"><br />
</div>Ja nüüd tuleb puänt!<br />
Mõningase hilinemisega toksisin Googlisse selle neetud eriloa - "surat jalan". Voilaa, seda saab kinnisesse regiooni kohale lennates vabalt ja vaevata lennuväljale lähimast politseijaoskonnast. <br />
Ja attenzione! Veel leidsin sooja soovituse mitte mingil juhul hakata seda luba taotlema ... saatkondadest! <img alt="smiley" class="smiley" src="http://iloapp.valdek.net/blog/images/system/smiley_smile.gif" /><br />
<br />
Uuesti läbivaatus kesti üle nädala, kusjuures püüti meid ikka veel murda, vastates telefonikõnedele, et pole meie tõotust E-mailiga kätte saanud. Esimest ei saanud, teist ei saanud, kolmandal korral saatsime nii maili kui ka faxiga ja see oli murrang. Õnneks fax annab teate, kui ta sealpool traati sinu tähtsa paberi välja sülitab ja seda ei saa enam eitada.<br />
Nüüd viisad käes! <br />
<br />
<div style="text-align: left;">Kokkuvõtteks ütleks, et normaalne ju, pisikene ametnik peab ikka oma seljatagust ja sooja kohta kindlustama.<br />
<br />
Vaata ka pildigaleriid, <b><a href="http://nagi.ee/photos/valdek/sets/243837/">http://nagi.ee/photos/valdek/sets/243837/</a></b><br />
</div>valdekhttp://www.blogger.com/profile/07718038060308206206noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-1984692503258794972.post-76147560348216320422009-10-02T01:09:00.016+03:002010-03-12T11:43:50.216+02:00Miks Indoneesia?Ega tglt ei plaaninudki SINNA. <br />
Kagu-Aasias 3a järjest kolatud- <a href="http://nagi.ee/photos/valdek/sets/33917/" target="_blank">Birmas ja Põhja- Tais</a>, <a href="http://nagi.ee/photos/valdek/sets/56309/" target="_blank">Kambodzas</a> ning <a href="http://nagi.ee/photos/valdek/sets/146121/" target="_blank">Vietnamiski</a>. Viimasest tulles oli tunne et ma olen kõike seda juba mitu korda näinud, ei miskit uut. Selle aasta playlistis oli esimene Kolumbia. <br />
<br />
Aga elu teeb ratsukäike, Singapure Airlines arvas, et mind Kolumbiast eemale hoida, tuleb London- Singapur- Bali- Singapur- London hinnad alla laskta 5700 eegule. Ryanairi ja Easyjetti lisaks kompunnides läksid Tallinn-Bali-Tallinn lennud kokku maksma 7500 eeku.<br />
No ei saa ju minemata jätta! Pealegi oli Indoneesia playlistis kuskil keskel juba ammu sees ja Lonely Planet ka riiulis ootel.<br />
<br />
Mõne päevaga sai punt kokku, üksjagu ka värsket verd sees. Ja viimasel hetkel, äratades kella 2 ajal öösel vajalikke inimesi üles, olid ka viimased õnnepiletid meie.<br />
Kuigi ma eelistan selliseid seljakotireise teha kuni neljakesi, juhtus seekord nii, et ei saanud kuidagi 2 ohvrit ära räägitud ja siis äkitselt oli meid 6. Aga ühele heale vanale sõbrale tegi elu tünga ja järgi jäi meid 5.<br />
<br />
Vaata ka pildigaleriid, <b><a href="http://nagi.ee/photos/valdek/sets/243837/">http://nagi.ee/photos/valdek/sets/243837/</a></b>valdekhttp://www.blogger.com/profile/07718038060308206206noreply@blogger.com2